Eesti idufirmadel jätkub raha vaid mõneks kuuks

Idufirmade esindajad kohtumisel peaministriga möödunud aastal. Eesti Startupi Juhtide Klubi presidendi Sten Tamkivi sõnul peaks lühiajaliste meetmete fookuses olema ajutine likviidsustugi kuni järgmise plaanilise kapitali kaasamiseni. Foto: Riigikantselei

Eesti iduettevõtete rahalised puhvrid on täna piisavad kaheks kuni viieks kuuks ning juba lähima paari kuu jooksul tuleb neil kaasata lisainvesteeringuid, selgub Startup Estonia ja Eesti Startupijuhtide Klubi uuringust. Kriisi venimise korral on vajalikud lühiajalise likviidsuse tagamise meetmed, märgib Sten Tamkivi.

Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on tänast kriisiolukorda arvestades Eesti idusektoris hea seis ning iduettevõtted hindavad, et lähikuudel jäävad pigem ellu.

«Eesti iduettevõtete rahalised puhvrid on täna piisavad kaheks kuni viieks kuuks, kuid see tähendab, et juba lähima paari kuu jooksul tuleb neil kaasata lisainvesteeringuid. Kapitali olemasolu on iduettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega, eriti raskel ajal. Samas on investorid muutunud ettevaatlikumaks ja kriteeriumid rangemaks. See tähendab, et iduettevõtted ei pruugi saada kiireid otsuseid, mis on neile ellujäämise küsimus,» sõnas Truu.

Küsitlusele vastanutest 29 protsendil on kapitali kuni viieks kuuks, kuid 21 protsendil ettevõtetest on kapitali vaid kuni kaheks kuuks. Pooltel uuringule vastanud iduettevõtetest võib lühiajalises perspektiivis tekkida likviidsusprobleeme.

Eesti iduettevõtted on tänaseks kärpinud kulusid (65%), koondanud töötajaid (19%) ja vähendanud palku (34%).

Kuigi 36 protsenti iduettevõtetest näeb tänases kriisis enda jaoks kasvuvõimalusi, siis enam kui pooled iduettevõtetest (63,4%) on valmis kulusid veelgi jõuliselt kärpima ja töötajaid koondama, kui kriis kestab aprillist kauem. 24 protsenti iduettevõtetest planeerib koondamisi ning 15 protsenti neist on tõenäoliselt sunnitud koondama 30–50 protsenti töötajatest. 

«Möödunud aasta lõpu seisuga töötas Eesti iduettevõtetes kokku 5944 inimest ning tööjõumakse tasuti aasta jooksul kokku 77 miljonit eurot. See tähendab, et jõulised kärped ja koondamised idusektoris puudutavad kogu Eestit ja maksude laekumist,» selgitas Truu.

18 protsenti vastanutest on praegu kapitali kaasamise faasis ning seisavad silmitsi mitme investori äraütlemisega. Veel 22 protsenti startup'idest planeerisid alustada uue kapitali kaasamisega selle aasta kevadel. 

Eesti Startupijuhtide Klubi asepresident Sten Tamkivi tõi välja, et kui kriis peaks kestma üle kahe kuu, on vajalikud lühiajalise likviidsuse tagamise meetmed iduettevõtete jaoks.

«Lühiajaliste meetmete fookuses peaks olema ajutine likviidsustugi kuni järgmise plaanilise kapitalikaasamiseni. Kui kriis jääb venima, siis võiks kaaluda kaasainvesteerimist erainvestoritega, sarnaselt eelmise kriisi ajal hästi toiminud Arengufondi mudeliga,» rõhutas ta. Ühe lahendusena näeb Tamkivi KredExi tütarettevõtet ja riikliku riskikapitalifondi valitsejat SmartCap, kellel on vajalik kompetents töötamaks idusektorile välja hetkel hädavajalikud kriisimeetmed.

Erinevalt tavamajanduse ettevõtetest ei ole paljudel iduettevõtetel võimalik pangast laenu saada, kuna neil puuduvad varad ja stabiilne käive. 22 protsenti iduettevõtetest loodab saada abi KredExi meetmetest, kuid peaaegu sama palju ehk 23 protsenti tunnistab, et nad ei kvalifitseeru riigiabi reeglite tõttu, kuigi abi on neile vajalik.

«Olemasolevad KredExi meetmed katavad ära enamiku Eesti ettevõtetest ja sektoritest, kuid Eesti idusektor vajab paraku spetsiifilisi meetmeid, mis peaks valmima turuosaliste ja valitsusega koostöös,» lisas Tamkivi.

Praegu on teadmata, milliseks kujuneb kapitali kaasamine nende 16 protsendi ettevõtete jaoks, kes plaanivad kapitali kaasama hakata 2020. aasta teisel poolaastal. «Fondid ja inglid on küll kinnitanud oma valmisolekut kriisiajal investeerida, kuid see ei tähenda, et kõik kriisist oluliselt mõjutatud idu- ja kasvufirmad saavad rahastusprobleemidele lahenduse,» tõi Tamkivi välja.

Truu ja Tamkivi rõhutasid uuringu tulemustele tuginedes, et täna on viimane aeg, et turuosaliste ja riigi koostöös panna kokku selge plaan, kuidas säilitada idusektoris saavutatud edu ning mitte kaotada varajases faasis olevaid ettevõtteid. 

Nii iduettevõtete küsitlusest kui ka Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) ja Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) läbiviidud kriisi mõju uuringutest tuli selgelt välja, et iduettevõtjad ja investorid ootavad riigilt selgust, mis kriteeriumid peavad olema täidetud, et majandus saaks taastuma hakata. See aitaks nii investoritel kui ka raha kaasavatel ettevõtetel täpsemalt oma strateegiaid luua.

Startup Estonia ja Eesti Startupijuhtide Klubi koostöös tehtud uuringus osales 100 Eesti iduettevõtet. 85 protsenti vastanutest on idee-, seemne- või stardifaasis olevad ettevõtted.