Toiduliit: toetusmeetmed peaksid Eestis olema sarnased naaberriikidega
15. aprill 2020, 10:30
/nginx/o/2017/06/22/6806533t1h1cb2.jpg)
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp märgib valitsusele adresseeritud kirjas, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime alalhoiuks on tarvilik kasutada sektori peamiste konkurentide – Läti-Leedu-Poola-Soome ettevõtete – koduriikidega võimalikult sarnaseid toetusmeetmeid.
Samuti teeb toiduliidu juhataja kirjas ettepaneku kehtestada 2020.–2022. aastateks maksutõusu moratoorium. Eelkõige viitab Potisepp arutlusel olnud plasti- ja pakendimaksudele, jäätmeseadusest johtuvatele pakendiettevõtjate tootjavastutuse lisanõuetele ning Euroopa Liidu roheleppest tulenevatele kohustustele.
«Vaadata tuleb makse tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele,» leidis Potisepp ning lisas, et eelnevate aastate kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi ning raskeveokimaksu, teekasutustasu ja muu taolise näol on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks.
Lisaks soovib toiduliit ühekordse plasti vähendamise direktiivi (SUP) ja ringmajanduse strateegia rakendamise edasilükkamist vähemalt aasta võrra. SUP-direktiiv peaks praeguste kokkulepete kohaselt jõustuma 2021. aasta keskel.
«Ühekordse kasutusega plastist materjale kasutatakse nii toiduga vahetult kokku puutuvate pakendite, kaitsevarustuse, meditsiinitarvikute kui ka medikamentide tootmiseks,» märkis Potisepp, lisades et neid tooteid ei ole kerge asendada samaväärsete omadustega materjalidega.
Tema hinnangul annavad ühekordse kasutusega plastist tooted ka panuse Covid-19 viiruse leviku ohjeldamiseks. Toiduliidu juhi hinnangul võib SUP-direktiivi rangete meetmete rakendamine muuta pandeemiaga võitluse märgatavalt keerulisemaks, sest ettevõtetel ei ole sobilikke alternatiive.
«Samuti puudub ettevõtetel võimalus teha vajalikke investeeringuid direktiivi nõuetega vastavusse viimiseks,» kirjeldas Potisepp praegust olukorda.
Sektori tööjõu tagamiseks peab liit oluliseks, et pikendataks Eestis töötavate välistööliste Eestis töötamise õigust kuni eriolukorra lõpuni, millele lisandub veel kaks kuud, kuid mitte kauem kui 31. juulini.
Toiduliit teeb sektori tööjõupuuduse vähendamiseks ettepaneku leida kompromiss seadusest tulenevate nõuete osas, võimaldamaks inimestel töötu abiraha katkemiseta töötada ajutiselt mingis teises ettevõttes.
«Samuti peame oluliseks mitte lasta töötul mugavalt töötu olla ning näiteks kui töötule on pakutud pidevalt tema kvalifikatsioonile vastavat tööd ja ta seda vastu ei võta, tuleks riigi tasandil nõudmistes karmim olla,» lisas Potisepp.
Kuna Potisepa sõnul jõuab toidutööstusse kriis hilinemisega, sest suuremates tootmistes on pikemaajaline tellimuste maht olemas ja ka varu kulude katmiseks, tuleks rakenduvat 70-protsendist töötasu toetuse perioodi pikendada eriolukorra lõppemiseni.
«Prognoosime, et toidutööstussektorisse jõuab langus perioodil mai-august. Kõige raskem on ettevõtetel tööjõukulude katmisega, et mitte minna koondamise teed lootuses, et mahud taastuvad,» kirjutas Potisepp.
Lisaks nendele ettepanekutele soovib toiduliit ettevõtetele pooleks aastaks laenuintresside puhkust, HoReCa sektori ning toidutootjate ringvõlgnevuste katmiseks ning ringettemaksu nõuete vältimiseks uut Kredexi riigisisest krediidikindlustuse meedet, ning riigi abi toidutööstuse standarditele vastavate isikukaitse- ja desovahendite ühishanke korraldamiseks.