/nginx/o/2019/05/22/12188904t1h3dff.jpg)
AirBalticu Eesti meediakontakt Julia Piilmann lükkas ümber rahvasuus levivad väited, nagu ei tagastaks ettevõte soovijatele ärajäänud lendude eest tasu. Lisaks edastas ta, et kuna ettevõttel on kiired ajad ja suurtes kogustes lahendatavaid kaasusi, siis võivad vastused päringutele viibida.
Piilmann kinnitas, et olukorras, kus lend on ära jäänud, võetakse iga reisijaga ühendust e-kirja teel. Reisija saab kas oma broneeringut tasuta muuta, valida kinkekaardi algse broneeringu summas (kuhu airBaltic lisab 20 eurot igale ühe suuna lennule), või paluda reisitasu tagasimaksmist.
Ettevõttes on Piilmanni sõnul ülikiired ajad ja seega palutakse klientidelt kannatust, kui neile ei jõuta vastata esimese 72 tunni jooksul. Samuti edastas ta, et kuna panga ülekanded nõuavad sageli mitme osalise koostööd, võib raha tagasikandmise protsess võtta aega kuni kolm kuud.
Tarbijakaitsed tagasimaksmisest keeldumistest kuulnud pole
AirBalticu kodumaa Läti tarbijakaitse esindaja Sanita Gertmane kinnitas Postimehele, et neile pole laekunud kaebusi, nagu ei maksaks airBaltic klientidele ärajäänud lendude eest raha tagasi ja sunniks kliente eridiile tegema. Küll aga ollakse teadlikud, et ettevõte kannatab avalduste ja päringute rohkuse all ning pole seetõttu võimeline kõigile soovijatele vastama sama kiiresti kui enne kriisi.
Gertmane täpsustas, et lennufirma pakub tõepoolest enne raha tagasimaksmist ka originaalse broneeringu väärtuses vautšerit, ent puuduvad kaasused, mille puhul oleks lennufirma vautšeri kellelegi vägisi kohustuslikuks teinud ning keeldunud raha tagastamisest. Sama kinnitas ka Eesti tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti esindaja Anne-Mai Helemäe, kelle sõnul pole neile ühtegi vastavasisulist avaldust tehtud.
AirBaltic on edastanud, et 15. aprillist kuni 31. oktoobrini vähendatakse lendude arvu hinnanguliselt poole jagu ning kriisi tõttu koondatakse suurusjärgus 700 inimest.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/18/12572011t1h66a2.jpg)