Kaspar Oja: pensionimaksete peatamine võib riigile laenuvõtmisest 40 korda kallimaks minna

Kaspar Oja Foto: Eesti Pank

Kaspar Oja kirjutas Facebooki postituses, et teise pensionisamba maksete peatamine läheb riigile laenuvõtmisest 40 korda rohkem maksma, kui pensioniosakute väärtus taastub sama kiiresti nagu eelmise kriisi ajal.

Valitsus kavatseb peatada omapoolsed maksed teise pensionisambasse käesoleva aasta juulist kuni tuleva aasta augustini. Maksed taastuvad vahetult enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi.

Neile, kes jätkavad omalt poolt teise pensionisambasse enda sissetulekust kahe protsendi maksmist ka sellel ajal, tasutakse riigipoolne neli protsenti aastatel 2023 kuni 2024, ehk suuremas osas pärast järgmisi Riigikogu valimisi. Seejuures võtab riik arvesse pensionifondide osakute keskmist kallinemist 2020. aasta juuli algusest kuni 2022. aasta lõpuni ehk kahe ja poole aasta vältel.

«Teise samba sissemaksete peatamisest kaotavad kõik maksumaksjad, sest see on kohutavalt kulukas meede,» kirjutas Kaspar Oja, kelle meelest oleks odavam laenu võtta. «Kui pensionifondide osakute väärtus taastuks sama kiiresti nagu eelmise kriisi ajal, on teise samba sissemaksete peatamine laenamisest 40 korda kulukam.» Oja, kes töötab Eesti Pangas ökonomistina, rõhutas postituses, et tegu on tema isikliku, mitte keskpanga hinnanguga.

Ta viitas, et kuigi maksete peatamise kaotajana räägitakse eeskätt pensionikogujatest, siis arvestades seda, kui kiiresti on väärtpaberiturud varem pärast kriise taastunud, kaotavad sellest kaudselt ka need, kes ise pensioni ei kogu, kuna see osutub tõenäoliselt laenuvõtmisest palju kulukamaks.

Täpset kulu ei saa loomulikult praegu öelda, küll aga võib vaadata eelmise kriisi järgset arengut. Alates 2009. aasta algusest alates kasvas kahe ja poole aasta jooksul teise samba keskmise osaku väärtus ligikaudu 8,3 protsenti aastas. «Tasub aga meenutada, et toona olid fondide teenimisvõimalused praegusest piiratumad ja ka teenustasud kõrgemad,» märkis Oja.

Tema arvutuste järgi oleks siis, kui pensionifonde ootaks ees samasugune taastumine nagu 2009. aastal, teise samba maksete peatamise ehk sisuliselt selle raha kuni 2024. aastani laenuks võtmise intress maksumaksjale ligikaudu seitse protsenti aastas.

Samas on euroala riikide viieaastase võlakirja intress praegu keskmiselt 0,175 protsenti aastas. Nii oleks teise samba maksete peatamine maksumaksja jaoks riigivõlast mitte üks, kaks või kümme korda, vaid lausa 40 korda kulukam.

«Isegi juhul, kui järgmiste aastate pensionifondide keskmine osaku väärtuse kasv oleks üks või kaks protsenti aastas, oleks valitsusel ikka odavam laenu võtta kui teise samba maksed peatada,» nentis Oja.

Tema sõnul on kahe kuupäevaga määratud ajavahemik kompenseerimitava tootluse arvutamiseks kehv lahendus arvestades seda, et teise samba makseid tehakse pidevalt. Planeeritav mehhanism suurendab sel kombel pensionikogujate jaoks riske. «Üks oluline teise samba ülesehituslik mõte seisneb selles, et sissemakseid tehakse pika aja jooksul hajutatult ja nii sõltutakse vähem üksikutest hinnakõikumistest,» ütles Oja.