Eriolukorra meelespea lapsevanematele: kuidas toimida, kui ei suudeta endises mahus elatist maksta?

Jurist Hanna Kivirand Foto: Erakogu

Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga ja sellest tulenevate muudatustega inimeste sissetulekutes on palju vanemaid, kelle muutunud majanduslik olukord ei võimalda enam lastele senises ulatuses elatist maksta. Jurist Hanna Kivirand selgitab, millistel alustel on võimalik vähendada igakuiselt makstavat elatisraha.

Elatist makstakse kolmel erineval alusel: selleks võib olla vanemate omavaheline suuline või kirjalik kokkulepe, notariaalses vormis sõlmitud kokkulepe või kohtulahend. Järgnevalt kirjeldan, millised on vanema võimalused elatise vähendamiseks, vastavalt sellele, millisel alusel vanem lapsele elatisraha maksab.

Kõigepealt sellest, mis üldse annab põhjenduse elatise vähendamiseks. Kindlasti ei ole elatise vähendamine põhjendatud vaid seetõttu, et riigis on kehtestatud eriolukord. Peab olema tõendatav, et see on negatiivset mõju avaldanud vanema sissetuleku suurusele, mistõttu ei ole vanemal enam võimalik lapsele tavapärases summas elatist maksta.

Lisaks eeltoodule võib elatise vähendamine olla põhjendatud olukorras, kus vanemal on lisandunud ülalpeetavaid ja senises ulatuses elatise maksmine jätaks vanema teised lapsed majanduslikult kehvemasse olukorda kui elatist saav laps.

Kolmandaks võib elatise vähendamine olla põhjendatud ka riiklikult makstavate peretoetuste tõttu, sest toetuste arvelt on võimalik täita laste ülalpidamiskulusid. Ka võib elatise vähendamiseks olla alust olukorras, kus lapse vajadused on vähenenud (näiteks on mingil põhjusel ära langenud kulu lapse erakoolile või kallile huvialale).

Alampalga suuruse nõue on muutumas

Selge on see, et lapse vajaduste suurus on otseses seoses vanemate varandusliku olukorraga ja kui vanemate rahalised vahendid vähenevad, peavad paratamatult vähenema ka lapse vajadused. Praeguses olukorras, kus osa vanemate rahalised võimalused vähenevad drastiliselt, ei ole enam võimalik katta lapse (ega ka ülejäänud perekonna) vajadusi tavapärases ulatuses. Ühtemoodi tuleb vähenenud sissetulekutega kohaneda nii ühes perekonnas elades kui ka olukorras, kus vanemate kooselu on purunenud ja lahus elaval vanemal tuleb maksta elatist.

Uuema kohtupraktika valguses ei saa enam rääkida sellest, et kohus mõistab vanemalt igal juhul elatise välja miinimummääras ehk poole alampalga suuruses (elatis lapsele = riiklik miinimumpalk, millest kumbki pool kannab poole). Kui vanem, kellelt kohtumenetluses elatist nõutakse, juhib tähelepanu lapse vajaduste ülepaisutatusele, tuleb lapse nimel elatist nõudval vanemal tihti põhjendada ja tõendada riikliku miinimumpalga suuruses elatise nõude mõistlikkust.

Eelnimetatut toetab ka hiljutine RAKE uuring Eesti lapse minimaalse ülalpidamiskulu suuruse osas. Uuringu kohaselt, olenevalt uurimismeetodist, on Eestis lapse igakuine minimaalne ülalpidamiskulu 2019. aasta lõpu seisuga 344 kuni 388 eurot kuus. Nimetatud summa on oluliselt väiksem 584 euro suurusest alampalgast. Uue elatise väljamõistmise korra osas on justiitsministeerium ette valmistamas ka seadusemuudatust. Nüüd aga lähemalt sellest, kuidas on võimalik vastavate asjaolude esinemisel elatist vähendada.

Elatist makstakse vastavalt vanemate omavahelisele kokkuleppele

Kui vanem maksab elatist vanemate omavahelise suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel ja esineb mõni eelpool kirjeldatud elatise vähendamise alus, tuleb elatise maksmiseks kohustatud vanemal teavitada teist vanemat väiksemas summa elatise maksmisest. Kindlasti tuleks elatist maksval vanemal selgelt põhjendada, miks tal ei ole enam võimalik senises ulatuses elatist tasuda, sest lihtsalt vähem maksma hakates tekitab see teises vanemas ilmselt arusaamatust ja pahameelt ning see võib omakorda rikkuda vanematevahelised suhted. Kui last kasvatav vanem elatise vähendamist põhjendatuks ei pea ja omavahel kõiki pooli rahuldavat kokkulepet sõlmida ei õnnestu, on tal õigus pöörduda lapse nimel elatise väljamõistmiseks kohtu poole.

Elatist makstakse notariaalses vormis sõlmitud kokkuleppe alusel

Kui elatise maksmine toimub notariaalse kokkuleppe alusel ja kokkulepe sisaldab seejuures tingimust, et elatise maksja allub kohesele sundtäitmisele, tuleb elatise vähendamiseks kehtiv kokkulepe nõuetekohaselt üles öelda. Selleks tuleb elatise maksjast vanemal esitada teisele vanemale ülesütlemisavaldus, kus on selgelt väljendatud tahteavaldus öelda kehtiv elatise maksmise kokkulepe üles, seejuures põhjendused kokkuleppe ülesütlemiseks.

Kui jätta kokkulepe üles ütlemata ja asuda lihtsalt elatist tasuma kokkulepitust väiksemas ulatuses, võib juhtuda see, et elatist saav vanem algatab vähem makstud elatisraha kättesaamiseks täitemenetluse. Kuivõrd tegemist on kehtiva kokkuleppega, on täitemenetluse läbiviimiseks alus olemas ja vähem makstud elatisraha tuleb tasuda kohtutäituri vahendusel, täiendavate kulutustega.

Siinkohal on aga paslik koputada elatist saavate vanemate südametunnistusele – kui mingil kuul laekub elatis tavapärasest väiksemas summas, pöörduge kõigepealt otse elatist maksva vanema poole ja uurige, millest on vähem maksmine tingitud. Kui vanem on sattunud raskesse majanduslikku olukorda, on ilmselgelt mõistlik sõlmida vähemalt mingiks perioodiks elatise tasumise osas erikokkulepe ja jätta täitemenetlus algatamata, kuna see võib asetada niigi raskes seisus vanema veelgi keerulisemasse olukorda ja seada küsimärgi alla tema võimekuse tasuda elatist ka pärast majanduslikult keeruka perioodi lõppemist.

Elatist makstakse kohtulahendi alusel

Kui elatis on vanemalt välja mõistetud kohtulahendiga, tuleks esimeses järjekorras siiski jõuda teise vanemaga elatise vähendamise osas kokkuleppele – kui see õnnestub, tuleks kokkulepe kindlasti sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt meilivahetus). Siiski ei tühista kokkulepe kehtivat kohtulahendit, seda saab teha vaid elatisasjas tehtud uus kohtulahend. Kui omavahel elatise vähendamise osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb elatise vähendamiseks esitada kohtule hagiavaldus elatise suuruse muutmiseks. Hagiavalduses tuleb selgelt välja tuua, kuidas on elatise maksmist mõjutavad asjaolud muutunud, võrreldes esmase kohtulahendi tegemise ajaga, ja esitada tuleb ka asjakohased tõendid. Elatise suuruse muutmise hagilt, nagu ka elatise väljamõistmise hagilt, riigilõivu tasuda ei tule.

Kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurust ei ole võimalik muuta tagasiulatuvalt, vaid alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest. Seega ei tasu hagiavalduse esitamisega ebamõistlikult viivitada.

Olulisim on omavaheline suhtlus

Kokkuvõttes tasub kõigil meeles pidada, et praeguses keerulises olukorras ei ole mõistlik algatada esimese elatise makse viibimisel täitemenetlust või nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist summas, mis käib teisele vanemale selgelt üle jõu. Tavaliselt ei ole tegemist vanema pahatahtlikkusega oma lapsele elatist mitte maksta, vaid vanem ongi väljapääsmatus olukorras, kus tal ei jagu enam vähenenud sissetuleku tõttu vahendeid enda ja oma laste piisavaks ülalpidamiseks.

Kui aga oled see vanem, kellel ei ole võimalik enam oma lapsele tavapärases ulatuses ülalpidamist anda, siis reageeri õigeaegselt, üritades kõigepealt teise vanemaga kokkuleppele jõuda ja kokkuleppe mittesaavutamisel kasuta oma seaduslikke võimalusi elatise vähendamiseks, et vältida hilisemaid arusaamatusi või kuhjuvat maksukoormust.