Lugeja küsib: kas tööandja tohib tööaega vähendada, kui tööd oleks anda?

Töötaja, tööline. Foto: Pexels / Cleyder Duque

Postimehele kirjutas lugeja, kes soovis teada, millised on töötaja õigused olukorras, kus tööandja kavandab töötajate tööaja vähendamist kulude kokkuhoiu eesmärgil, kuigi tööd oleks anda tavamahus.

Küsimusele vastas tööinspektsiooni nõustamistjurist Greete Kaar, kes täpsustas, et töölepingu tingimusi (nt töötasu ja töökoormust) saab üldjuhul muuta vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel, kuigi töölepingu seaduses (TLS, paragrahv 37) on sätestatud ka tööandja õigus tööaja ja -koormuse ühepoolseks vähendamises, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tingitult anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd või palka.

Töötasu saab ühepoolselt vähendada üksnes kolmeks kuuks 12-kuulise perioodi jooksul ning järgima peab ka konkreetseid nõudeid (töötasu ei tohi vähendada alla alammäära, tuleb esitada teatis, järgida ette teatamise aega, milleks on 14 päeva jne). 

Küll aga töölepingu seaduse määruses kirjas, et töötasu vähendamiseks peavad olema rahuldatud mõlemad punktid:

1. Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd.
    
2. Kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

See tähendab, et olukorras, kus tööandjal on võimalik töötajatele anda kokkulepitud ulatuses tööd, ei ole töötasu ühepoolne vähendamine seadusega toetatud. Tööandja võib teha küll ettepaneku töökorralduse muutmiseks, ent töötajatel on õigus sellest keelduda. 

«Kui töötaja ei ole nõus töötasu ja töökoormuse muutmisega, ei saa tööandja seda teha ka ühepoolselt ehk tööandjal on kohustus anda tööd ja maksta töötasu kokkulepitud tingimustel. Kui tööandja seda ei tee (nt vähendab ühepoolselt töötaja töötasu), on tööandja rikkunud oma kohustusi, mis lõpuks võib viia selleni, et töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt tööandja rikkumise tõttu üles. Lisaks on töötajal võimalik saamata jäänud töötasu nõuda läbi töövaidlusorgani (s.o kohus või töövaidluskomisjon),» täpsustas õiguslikku olukorda Greete Kaar.