Millised piirangud ja toetusmeetmed on kehtestanud Soome?

Video ei ole enam kättesaadav.

Advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap võrdleb koroonaviiruse puhangu tõttu Soomes kehtestatud piiranguid ja toetusmeetmeid Eesti omadega.

Koroonakriisi mõju Soome majandusele näitab hästi see, kui paljude töötajatega peetakse konsultatsioone sundpuhkuste või koondamiste osas. See arv on tänaseks tõusnud 375 000ni. Samuti näitab kriisi sügavust see, et võrreldes märtsiga oli Soome börsi kapitalisatsioon aprilli alguseks pea viiendiku võrra langenud.

Kriis on eriti valusalt puudutanud ka üht Soome tööstuse lipulaeva – kruiisilaevade ehitust. Soome riik, mis on andnud miljardeid ekspordigarantiisid kruiisilaevade ehitamiseks, saab selles sektoris väga valusalt pihta.

Soome eriolukorra seadus on natuke teistsugune kui Eestis ja annab ka valitsusele kasutamiseks pisut teistsugused vahendid. Soomes on keelatud üle kümne inimese kogunemised, kuid ei ole suletud ostukeskusi ega ka näiteks kinosid või jõusaale. Kinod võivad olla lahti, kui nad lubavad seansile kuni kümme inimest. Muidugi on paljud ettevõtted lihtsalt oma järeldused teinud ja otsustanud ise uksed kinni panna. Valitsus saab anda soovitusi ja on neid hulgaliselt ka andnud, aga sulgemine on ettevõtete enda otsus. Erandiks on toitlustusasutused, mille sulgemiseks muudeti seadust nii, et toitlustusasutused võivad Soomes mai lõpuni ainult kaasamüüki teha.

Üks drastiline piirang on Uusimaa maakonna liikumispiirang. See kehtestati eelkõige seetõttu, et koroonaviirus on levinud erinevates Soome maakondades väga erinevalt ja ka võime kriisiga toime tulla varieerub maakonniti. Kuna paljud otsustasid minna kriisi üle elama oma suvilatesse, tekitas see olukorra, kus väiksemates piirkondades kasvas rahvaarv kohati enam kui poole võrra. Kuna keelitamine ei andnud tulemusi, kehtestati riigisisene liikumispiirang.

Nagu Eestiski, on Soome üks suur mure see, et suur osa põllumajandusest ehk riigi võimekus tagada toidu tootmine sõltub välistööjõust. Et Soome saaks külviperioodi üle elada ja põllumajandusettevõtted võiksid tegevusega jätkata, lubatakse riiki 1500 välistöötajat. Iseküsimus on see, kuidas nad Soome jõuavad, kuid valitsus on lubanud selles osas koostööd teha riikidega, kust töölised tuleksid.

Toetuste vallas annab Finnvera (sarnaneb Eesti KredExiga) käendusi ja garantiisid neile ettevõtetele, kel on palgal vähemalt kuus töötajat. Käendused toimivad ka seal läbi pankade ja katta saab käendusega kuni 80 protsenti laenust.

On ka otsetoetusi, mida jagavad Business Finland (meenutab EASi) ja ELY-keskused (Eestis otsest vastet pole) ning kohalikud omavalitsused. Business Finland ja ELY-keskused saavad anda arendustoetusi ettevõtetele, kus on kuus kuni 250 töötajat või mille aastakäive jääb alla 300 miljoni euro. Oluline on just see, et tegemist on toetustega, mille abil saab arendada ja ellu viia uusi äriplaane, mitte olemasolevat äri säilitada. Põhjus on selles, et Soome on nii tõlgendanud ELi riigiabi reegleid, mille leevendamist nüüd on samuti taotletud, et saaks anda ka olemasoleva äri säilitamiseks otsetoetusi palkade ja üüri maksmiseks.

Kohalikel omavalitsustel on natuke vabamad käed ja nad võivad anda üksikettevõtjatele – nii FIEdele kui ka ühemehe OÜdele – kuni 2000-euroseid toetusi.

Toetuse sarnaseks saab lugeda ka osa Soome varustuskindluseameti tegevusest. Ameti mõte on tagada Soomele kriitilised vahendid igas olukorras. Kuna Soome on sisuliselt saar, peab amet muuhulgas hoolitsema selle eest, et laevaliinid jääksid ellu. Nii toetatakse teiste seas ka laevaliiklust Tallinna ja Helsingi vahel, tasudes kolme aluse operaatorile selle eest, et need säilitaksid laevaühenduse Soome lahel.

Lisaks on Soome lihtsustanud sundpuhkusele saatmise korda (Eestis sellist asja enam ei ole), mille tasakaalustamiseks on koondatud töötajatele omakorda antud pärast kriisi üheksa kuu jooksul tagasi tööle tulemiseks eesõigus (enne kehtis see neli kuud).

Kui Eestis loobutakse maksuvõlgade viivistest paariks kuuks täielikult, siis Soomes üldist loobumist pole, kuid viivise määr langeb tänaselt seitsmelt neljale protsendile. Võrdluseks on Eestis tavapärane viivise määr olnud 22 protsenti, mis langeb nüüd ajutiselt nulli ning seejärel 11 protsendile.