Kas koroonakriis sai tõesti juba läbi?

Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul näib turgude hiljutine hinnaralli põhinevat usul, et koroonakriis on peagi selja taga – meditsiini- ja majanduseksperdid selle ennustusega aga nõustuma ei kipu.

«Kui uskuda aktsiaturgude võimesse tulevikku ette näha, siis on tunneli lõpus paistmas valgus,» nendib Nestor analüüsis ja selgitab, et finantsturud kipuvad olema paanilised, kõikuvad ning äärmuslikud, ent pikas vaates suudab nende liikumine alati reaalmajandust edestada.

Seetõttu ei saa Nestori sõnul kuidagi mööda vaadata sellest, mis finantsturgudel on viimase kahe nädala jooksul aset leidnud. Varasem paanika on asendunud optimismilainega, mis on võib-olla ennatlik. Selle tulemusel on võrreldes märtsi kõige madalama tasemega teinud USA S&P 500 indeks 23-protsendise tõusu ja Euroopa STOXX600 kerkinud madalpunktist 17 protsenti kõrgemale.

«Millel küll säärane optimism põhineb?» küsib Nestor ja vastab ise, et võimalikke põhjusi on kaks. «Ühelt poolt usk, et viirusest saadakse varsti võitu, kuid teisalt arvamus, et olgu olukord kui hull tahes, suudavad valitsused keskpankade abil end sellest lõpuks «välja kulutada». Viimased päevad on saatnud tõesti positiivseid signaale. Kuigi Covid-19 haigestunute arv kasvab endiselt, siis on uute nakatumiste kasv aeglustumas nii Euroopas kui ka Ühendriikides. Näiteks haiguse epitsentris Itaalias on uute juhtumite arv päevas langenud 6000 juhtumi juurest kolme-nelja tuhandeni ja surmade arv tuhande lähedalt viiesajani. Ühendriikides on langus olnud tagasihoidlikum, kuid ka seal on uute juhtumite arv languses. Kui lisada sellele juurde müstilised summad, mida valitsused on lubanud kriisist löögi saanud majanduse taastamiseks kulutada, on turuosalised teinud järelduse, et käes on aeg jälle aktsiaid ostma hakata.»

Aktsiaturge rõõmustas sel nädalal Nestori sõnul ka üks märgiline sündmus – pärast pea kolmekuust karantiini avanes maailmale lõpuks haiguse algkolle, Wuhani linn. Kuigi mõningad piirangud jäävad linnas kehtima ka edaspidi, avanes paljudel linnas lõksus olnud inimestel viimaks võimalus sealt lahkuda. «Aina julgemalt räägitakse piirangute leevendamisest ka Euroopas. Esimeste riikidena on reaalseid samme selles suunas astumas Taani, Austria ja Tšehhi, kuidas lisaks neile on sarnaseid väljumisplaane asunud koostama ka mitmed teised, sealhulgas Eesti,» loetleb Nestor.

«Kõige kaugeleulatuvam on naasmine kriisieelsesse olukorda Taanis, mis lubab lasteaiad ja algkoolid avada juba 15. aprillist. Haridusasutuste avamine on oluline eelkõige just seetõttu, et see võimaldab tööle naasta lapsevanematel, kes seni on pidanud kodus järeltulijate eest hoolitsema. Koolide ja lasteaeda sulgemine on olnud ka ekspertide poolt üks enim kritiseeritud meetmetest, kuna nende mõju viiruse levikule on küllalt väike, võrreldes sellest sündiva kahjuga,» selgitab Nestor. «Ülejäänud piirangud jäävad Taanis kehtima siiski vähemalt 10. maini. Tšehhi ja Austria leevendavad samal ajal piiranguid kauplustele, mis tohivad eriolukorras avatud olla, lubades uksed avada näiteks ehitus- ja aianduspoodidel. Kui Tšehhis osa poodidest juba avati, siis Austrias juhtub see pärast lihavõttepühade lõppu.»

Vaatamata mitmele positiivsele uudisele, tundub tänane finantsturgude optimism Nestori meelest ennatlikuna. Ta viitab paljude analüütikute hinnangule, mille järgi on tegu nii-öelda karuturu-ralliga, kus suurele langusele järgneb ajutine tõus vaid selleks, et aktsiaindeksid saaksid kukkuda veelgi sügavamale. «Arvaku finantsturud mis tahes, kuid päris majanduse kiire taastumine näib endiselt rohkem kui ebatõenäoline,» ennustab Nestor. «Nagu tõdevad ettevõtjad, oli 2008.–2009. aasta finantskriis täiesti talutav, võrreldes olukorraga, kus hakkama tuleb saada nullkäibega. Isegi juhul, kui valitsuste abimeetmed suudavad suurema osa muidu vältimatutest pankrottidest ära hoida, ei taastu nõudlus päevapealt. Lisaks aeglaselt taanduvale hirmule viiruse ees, on paljud inimesed kaotanud oma sissetuleku ja säästud. Seetõttu võtab kriisieelse kogunõudluse taastamine aastaid, mitte kuid. Oma aja võtab purunenud tarneahelate lappimine ja vaevalt, et päris kriisieelne olukord selles vallas taastubki. Lisaks on ettevõtted olnud sunnitud kriisi ajal elus püsimiseks suurendama oma laenukoormust, mis hoiab edaspidi tagasi nende võimekust teha uusi investeeringuid.»

Nestor leiab, et lisaks reaalmajanduse karmile igapäevale kipuvad optimistid mööda vaatama viroloogide üsna ühesest sõnumist, et koroonaviirus on tulnud selleks, et jääda. See tähendab, et haigestumine võib ühel hetkel taas suurenema hakata ja piirangud uuesti jõustuda.

«Juba praegu näeme vaadet tulevikule Aasias, kus viirus on tegemas comeback’i,» hoiatab Nestor. «Oht, et nakkus haigusest vabanenud riiki tagasi imporditakse, on sedavõrd suur, et täna on väga raske näha aega, mil saame jälle vabalt reisida. Näiteks on teisi piiranguid leevendava Austria riigikantsler Sebastian Kurz viidanud, et puhkus välismaal on välistatud kuni vaktsiini avastamiseni. See võib tänase teadmise põhjal juhtuda aga pigem aastate kui kuude pärast.»