David Cameron ja Nicolas Sarkozy on teel uue kokkupõrke suunas pärast seda, kui viimane väitis, et Euroopa ühisturu jaoks peaksid oma poliitikaettepanekud esitama vaid uuele eelarvediilile allakirjutanud 26 ELi liikmesriiki – kõik peale Suurbritannia.
Cameron keeldus detsembrikuisel Brüsseli tippkohtumisel uuele lepingule alla kirjutamast ning kinnitas eile, et teeb «kõik, mis võimalik» selleks, et teised ELi liikmesriigid ei saaks arutada ühisturu küsimusi – kaasa arvatud finantsteenuseid – kui teda toas pole.
Diili värskeimas mustandis – mille põhieesmärk on euroala eelarvedistsipliini tugevdamine – seisab aga tänu prantslaste ponnistustele nüüd klausel, et allakirjutanud on volitatud «süvendama siseturu integratsiooni».
Ühtlasi paneb dokument ette ELi institutsioonide – Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu – kasutamise euroala eelarvedistsipliini jõustamiseks. Ka sellele seisis Cameron esialgu vastu, kuigi on oma seisukohti hiljem pehmendanud.
Lisaks on eelnõus säte, mis veeretaks valitsustevahelise pakti viie aasta möödudes ELi seaduste rüppe. Nimetatud asja arutelu leiaks aset pärast järgmisi Briti valimisi, Suurbritannia saaks kasutada oma vetoõigust.
Vastne dokument on väga vastukarva Cameronile, kes ütles BBC uudisagentuurile: «Kindlasti ei tohi lubada, et ühisturu küsimusi arutatakse väljaspool Euroopa Liitu. Me teeme kõik, mis meie võimuses, et seda ei juhtuks.»
Peaminister pani detsembris veto euroala eelarvepakti kaasamisele ELi leppesse, kuna kartis, et see seaks ohtu ühisturu alustalad. Seda seetõttu, et tal ei õnnestunud kindlustada «garantiisid», eriti just Londonile kui finantskeskusele.
Küsimuse peale, kas ta veto tõesti kaitseb Briti huve, vastas Cameron: «Ma ei teeks suuri sõnu ega väidaks, et sain soovitud garantiid. Pigem aga hoidsin ma ära leppe, mis olnuks ilma garantiideta.»
Varivalitsuse välisminister Douglas Alexander ütles: «Cameron on tunnistanud, et ta ei saanud Britanniale täiendavaid garantiisid. Ja kui ta nüüd kinnitab, et meid ei jäeta ühisturu läbirääkimistest kõrvale, kõlab see üha õõnsamalt.»
Cameroni ja Sarkozy piigid on juba ristatud Prantsuse-Saksa plaani pärast juurutada Euroopas finantstehingute (ehk nn «Robin Hoodi») maks.
Mõttekoja Open Europe’i direktor Mats Persson ütles aga, et kaks liidrit võiksid leida ka teatud ühisosa: kumbki ei tahaks, et tõrksatele riikidele eelarvedistsipliini kehtestamisel läheks käiku Euroopa Kohus.
Briti ametnikud esitasid eile Brüsselis eelnõule oma ametlikud vastuväited.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012