Minister Karu: miks ei võiks riik olla Bolti investor? (17)
9. aprill 2020, 13:57
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu rääkis valitsuse pressikonverentsil, et iduettevõtete toetamiseks kaalutakse eraldi meetme loomist ning laual võib olla ka võimalus soetada osalus Boltis või mõnes teises idufirmas.
«Varem poleks startup-ettevõtted Kredexi meetmete alla mahtunud, nüüd ongi Euroopa Komisjonilt tulnud suunised muutuste osas, mis lubavad muuhulgas ka iduettevõtetel Kredexi kaudu finantse taotleda, kas läbi panga Kredexi käendusega või otselaen,» rääkis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister valitsuse pressikonverentsil.
«Hetkeseisuga nad [Bolt] kandideerivad sellele samale rahale võrdsetel alustel kõigi teiste ettevõtetega, nende konkreetne palve on muidugi 50 miljoni osas, mis hetkel kehtivatest Kredexi limiitidest [5 miljonit eurot] läheb üle. Need limiidid vaadatakse üle. Sisuliselt nad saavad Kredexist abi taotleda koos teistega samadel alustel,» rääkis Karu.
«Kas peaks iduettevõtetele võibolla kehtestatama erinevad meetmed või paketi, seda me arutame. Sama riigi osaluse võtmine on osaliselt seotud selle mõttetööga, et iduettevõtetes, kus ongi palju osapooli, investoreid, et miks näiteks ei võiks siis riik olla üks neist investoritest?» ütles Karu, kuid lisas, et konkreetselt Bolti või mõne teise iduettevõtte kohta otsutatakse individuaalselt.
Bolt vajab likviidsuse tagamiseks 50 miljonit laenu
Transpordifirma Bolt, mille käive on enam kui 85 protsenti kukkunud, tahab riigilt kas otsest või kaudset abi 50 miljoni euro laenamiseks, et vähemalt suveni hing sees hoida.
Bolti asutajad Martin ja Markus Villig kirjutasid murekirjas valitsusele, et praegu pakutavad toetusmehhanismid, eelkõige KredExi erakorralised laenud ja laenukäendused neid ei aita. Nimelt on KredExi laenu piirmäär 5 miljonit eurot, mida jääb Bolti-sugusele ükssarvikule (ettevõtte väärtus vähemalt miljard eurot – toim) väheks.
Vennad Villigud tunnistavad, et nende minimaalne rahavajadus aprillist alates järgmisteks kuudeks on vähemalt 15 miljonit kuus, kokku 50 miljonit eurot.
«See summa on vajalik püsikulude katmiseks ja turu muutustest tulenevateks kiireteks investeeringuteks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimekus kriisist välja tulla ilma saatuslike mõjudeta,» ütlevad asutajad. Sellisteks kuludeks on peamiselt palgad ning pikaajalised siduvad kohustused.
Hiljuti miljardi euro vääriliseks hinnatud ettevõte on pöördunud ka Eesti suuremate kommertspankade poole, kuid viimased pole vastu tulnud, kuna soovivad, et KredEx käendaks laenu põhisummat 90 protsendi ulatuses.