Riigikohus jättis lihatööstuste äritülis õiguse Nõole
8. aprill 2020, 12:29
Riigikohus andis AS Nõo Lihatööstusele õiguse konkureeriva ettevõtte Maag Grupi üle, mis soovis 30-protsendilise väikeosanikuna tagasi kutsuda ettevõtte senise nõukogu ja saada sinna ka oma esindaja.
Riigikohus ei võtnud menetlusse Maag Grupile kuuluva valdusfirma Karukoobas OÜ kassatsioonkaebust ning sellega jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus, millega jäeti rahuldamata hagi kutsuda tagasi osaliselt valdusfirmale kuuluva Nõo Lihatööstuse nõukogu.
Nõo Lihatööstuse asutaja ja juht Toomas Kruustük on varem väitnud, et Rannarootsi emafirma Maag Grupp on püüdnud kümme aastat tema firmat üle võtta. Maag Grupp aga kahtlustab teda ja tema lähikondlasi oma õiguste kuritarvitamises: väidetavalt suunab juhtkond raha äriühingust välja või kasutab firma vara isiklikes huvides.
Osapooled on käinud kohut ka varem, lisaks on Maag Grupp püüdnud Nõo Lihatööstuse aktsiaid müüa kirjalikul enampakkumisel. «Me oleme kõike proovinud: osta, müüa… meil on käsil suuremaid ja huvitavamaid asju, teiste [väike]omanike jaoks on see oluliselt suurem probleem kui meie jaoks,» rääkis Maag Grupi üks omanik ja nõukogu esimees Roland Lepp pärast ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemist jaanuari lõpus.
Varem on ta öelnud, et olukord, kus 30-protsendilise osalusega omanikul nõukogus kohta pole, on täiesti ebanormaalne. Nõo Lihatööstuse omanikeks on asutajad Toomas Kruustük ja Peeter Kõrv vastavalt 33,81- ja 24,74-protsendilise osalusega, 12,42 protsenti kuulub väikeaktsionäridele. Maag Grupile kuulub Karukoobas OÜ kaudu 29,03 protsenti.
Möödunud aastal jättis Tartu maakohus rahuldamata hagi, milles Karukoobas OÜ nõudis Nõo Lihatööstuse nõukogu liikmete Peeter Kõrva, Simmo Kruustüki ja Väino Illingu tagasikutsumist. Olgu märgitud, et nõukogu liikmed ja Toomas Kruustük on sugulased.
Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Kohtu hinnangul ei tõendanud Maag Grupi valdusfirma, et esineb mõjuv põhjus nõukogu tagasikutsumiseks, samas ei nõustunud teise astme kohus mitme maakohtu põhjendusega.
Nimelt tulnuks Nõo Lihatööstuse juhatuse ja nõukogu liikmete ning nende lähisugulastega tehtud tehinguid kajastada majandusaasta aruandes, sõltumata sellest, kas need juhtkonna hinnangul olid olulised või mitte. Minimaalselt tulnuks tuua välja tehingute liik ja maht aasta lõikes.
«Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ka osas, mis puudutab järeldust, et nõukogu oleks pidanud otsustama juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise tsiviilasjas kantud menetluskulude hüvitamiseks,» märkis ringkonnakohus.
«Juhatuse liikme vastu nõuete esitamise otsustamine on iseenesest nõukogu pädevuses ning nõude esitamata jätmine võib olla käsitletav ka nõukogu liikmete poolt nendel lasuva hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena,» selgitas ringkonnakohus, kelle hinnangul ei saa esitatud tõendite põhjal siiski kindlalt järeldada, et nõukogu pidanuks otsustama nõude esitamise.
Riigikohus on samade osaliste vaidluses juba kuus aastat tagasi leidnud, et Nõo Lihatööstuse juht on vähemalt osaliselt rikkunud äriseadustikust tulenevat kohustust anda aktsionäridele teavet.
Sama seisukohaga on praeguses vaidluses nõustunud nii maa- kui ka ringkonnakohus. Siiski pole Maag Grupp suutnud kohtu hinnangul tõendada mõjuvat põhjust nõukogu tagasikutsumiseks, samas on kohus Nõo Lihatööstust võimalike tõendite esitamisest säästnud, kuna aktsionäri õigused ei saa kaaluda üles äriühingu õigust kaitsta oma ärihuve konkurentide eest.
Nõo Lihatööstus: eesmärk oli konkurenti survestada
AS Nõo Lihatööstuse osanik ja tegevjuht Toomas Kruustük rõhutab, et firma on igal aastal maksnud oma aktsionäridele, sealhulgas Maagile rikkalikult dividende.
«Maag on saatnud oma advokaadid pea kõikidele Nõo Lihatööstuse üldkoosolekutele, kus on tundide kaupa vastatud küsimustele ja saadetud veel ka kirjalikult infot järele. Nõo Lihatööstus on arvatavasti Eesti üks parima läbipaistvusega ettevõtteid, kus aktsionäridele on avaldatud infot pisimategi detailide kohta,» väidab Kruustük.
Nõo Lihatööstust esindanud advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaadi Peeter Viirsalu sõnul on raske uskuda, et Maag tõsimeeli uskus selle vaidluse perspektiivikusse. «Ju selle vaidluse eesmärgiks oli lihtsalt konkurenti survestada,» ütles ta.