/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/01/7533729t1h2d16.jpg)
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9 protsenti.
Tarbijahinnad langesid märtsis 0,7 protsenti
Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9 protsendi viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6 protsenti, teatas statistikaamet
Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1 protsenti.
Enam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis 19,4 protsendiga puuvilja ning 5,1 protsendiga liha ja lihatoodete hinnatõus. Kodudesse jõudnud elekter oli 13,7 protsenti odavam, bensiin 0,2 protsenti kallim ja diislikütus 2,4 protsenti odavam.
Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes 14 protsenti riis, 26 protsenti odavnesid aga kartul ja 12 protsenti värske köögivili.
Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem 4,7 protsendiga mootorikütuse odavnemine, mis andis kogumuutusest 40 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1 protsent ja kodudesse jõudnud elekter 5,1 protsenti odavamad.
Märtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu.