Kui kevadel peaks toalakke tekkima märg laik, siis tuleb loomulikult leke kiiresti kõrvaldada, et kogu siseviimistlus rikutud ei saaks. See töö algab täpse lekkekoha tuvastamisest, mis on keerulisem, kui esmapilgul võib tunduda – praktiliselt mitte kunagi ei jookse katus läbi kohast, kus lakke on tekkinud märg laik või põrandale koguni veeloik.
Katusematerjalist läbi pääsenud vesi jookseb isegi lamekatuse korral mööda majakonstruktsioone edasi enne, kui tuppa jõuab. Tavaliselt valgub vesi enne tuppa tungimist allapoole mööda aluskatte ning katuseroovitise vahel paiknevaid distantsliiste, millel on sama kalle kui sarikatel.
Kõige sagedasemad lekkekohad
Praktika näitab, et kõige sagedamini hakkab katus lekkima korstna ümbrusest. Seega esmalt tuleks liikuda toalaes tekkinud märjast laigust mööda katusekallet ülespoole ning vaadata, kas seal paikneb korsten või mõni muu läbiviik katusest. Riskikohaks võib olla ka katuseakna ümbrus, kuhu kasvav sammal imab käsnana endasse vett, mis võib mitme asjaolu kokkulangemisel hakata tuppa pressima.
Kriitilised kohad on ka katuseneelud, vintskapi seina ja katuse ühendused ning muud taolised mitme tasapinna liitekohad. Neis paikades võivad langenud lehed, oksad või koguni kasvavad rohututid tekitada vihmavee teele ummistused, mis tuleks kindlasti eemaldada. Kui vihmavesi ei saa selleks ettenähtud rada pidi katuselt maha voolata, hakkab ta gravitatsiooni mõjul otsima uut teed ning võib mitme asjaolu kokkulangemisel jõuda tuppa. Kui vee tuppa tungimise kohast mööda katusekallet ülespoole minnes läbiviike pole, tasub otsida vigastusi katusekattes.