/nginx/o/2019/11/29/12775315t1h5e38.jpg)
Eesti ja Soome energiaettevõtted saatsid ühispöördumise Läti valitsusele ja riikide süsteemihalduritele, et lükata aasta võrra edasi maikuuks planeeritud Balticconnectori töö plaanitud kuuajaline seiskamine, mis tooks kaasa mitme miljoni euro suuruse kahju ettevõtetele.
Märtsi lõpus saatis AS Conexus Baltic Grid energiaettevõtetele teavituse, et kavatseb hakata rekonstrueerima Vireši-Tallinna gaasitoru, mis seiskab riikidevahelise gaasiühenduse Balticconnectori töö kogu maikuuks.
Vaatamata energiaettevõtjate palvele tööd edasi lükata, ei ole kõiki pooli rahuldavat kokkulepet leitud. Seetõttu saatsid ettevõtted 3. aprillil ühispöördumise Läti valitsusele ning Eesti, Läti, Leedu ja Soome süsteemihalduritele lahenduse leidmiseks.
Energiaettevõtete ühispöördumises märgitakse, et firmad ei saa nõustuda AS Conexus Baltic Gridi kavaga seisata niigi kriitilises majandusolukorras lühikese etteteatamisega Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector kogu maikuuks.
«Oleme püüdnud heas usus Conexusega kokku leppida tööde parema ajastuse, kuid kahjuks tulemuseta. Seega kutsume süsteemihaldureid ning Läti valitsust leidma lahendus, et lükata plaanitud tööd aasta võrra edasi,» ütles pöördumise üks allkirjastajatest Elenger OY juhatuse liige Kalev Reiljan pressiteates. «Vastasel juhul on energiaettevõtted sunnitud esitama enam kui miljoni euro suuruse lisakulude tekkimise eest kahjunõude.»
Reiljani sõnul ei anna veidi enam kui kuuajaline etteteatamise aeg turuosalistele võimalust leida mõistliku hinnaga alternatiivseid tarneallikaid. «Gaasi müügilepingud sõlmitakse üldjuhul aastaks ning turuosalised on sellega oma plaanide tegemisel arvestanud,» lisas ta. «Samuti on eriolukorraga seoses kõikide riikide valitsused, ettevõtjad ning tarbijad erakordselt keerulises seisus ja lisakulud raskendavad olukorda veelgi.»
Energiaettevõtete esindajate sõnul ei ole plaanitud rekonstrueerimistööd ka heaks kiidetud Soome, Leedu ja Eesti riikide süsteemihaldurite poolt, mis seab kahtluse alla ühenduse töökindluse edaspidi. «See seab löögi alla riikide koostöövõime, ühenduse töökindluse ja regioonide energiajulgeoleku,» lausus Reiljan.
«Eesti süsteemihaldur Elering on teatanud püüdlusest ühendust väikses mahus tööle jätta, kuid teadmata tegevuse tulemuslikkust ja mõju ning arvestades, et ühenduse sulgemiseni jääb vähem kui kuu aega, ei saa me hetkel ka selle perspektiiviga arvestada,» sõnas Reiljan ja kinnitas, et ettevõtete kliendid olukorra tõttu gaasitarnetest ilma ei jää, tekkivate lisakulude nõue esitatakse süsteemihalduritele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)