:format(webp)/nginx/o/2020/04/05/13041852t1h27a3.jpg)
Siseminister Mart Helme sõnul ei löö ta risti ette laenuvõtmise ees, kui see säästab Eesti inimeste heaolu. «Ma pole nõus üheksakümnendate filosoofiaga – mida meil valitsuses esindab Isamaa –, et inimestel tuleb olla vaene, et mingitest kriisidest järjekordselt välja rabeleda,» ütles ta TRE Raadio saates «Räägime asjast».
Kui laenurahaga on võimalik elus hoida lisaks hotelli- ja turismisektorile ka kõik teised olulised sektorid, siis Helme sõnul tuleb neid elus hoida.
«Me oleme nendest kriisidest välja tulnud sellepärast, et maailmamajanduse konjunktuur on ise paranenud: välisnõudlus on suurenenud ja kõik muu, aga mitte sellepärast, et meil on aetud väga tarka ja kokkuhoidlikku fiskaalpoliitikat,» ütles siseminister.
Rahandusminister Martin Helme meenutas finantskriisi, mil riik kärpis kulusid, hoidis inflatsiooni maas ega võtnud laenu. «Tulemus oli see, et inimesed läksid ära Soome tööle, aga seekord enam ei saa Soome minna,» viitas ta liikumispiirangutele. «Tulemus oli see, et inimesed tõsteti oma kodudest välja.»
Rahandusministri sõnul lisaeelarve neid kõiki aspekte adresseeribki. «Ma pean kõige olulisemaks võiduks eelarveläbirääkimistes ikkagi seda, et meil õnnestus langetada tervet hulka aktsiise. Kõige tähtsam aktsiisilangetus loomulikult on diisli oma, sest see on väga oluline sisendhind kogu majandusele,» ütles Martin Helme.
Ta rääkis, et kui kogu pikamaa transport alates bussidest lõpetades rekadega tankis Leedus ja jättis selle raha koos aktsiisidega Leetu, siis nüüd tuleb see raha suures osas Eestisse.
«Probleem on selles, et järgneval aastal kukub meil tarbimine nagunii. Erakorralise olukorra tõttu on kütuse tarbimine Eestis vähenenud 30 protsenti, lihtsalt inimesed ei käi tööl ja asjad ei liigu. See kukub nagunii. Aga kui ta siis tagasi hakkab tulema, siis ta tuleb tagasi Eestisse, mitte ei lähe tagasi Leetu,» ütles rahandusminister.
Siseministri sõnul on kriisi põhiküsimus riigi likviidsuse säilitamine ning selle kohta, palju riik peaks laenama, on eri arvamusi. «Selle koha pealt minu isiklik arvamus, meie erakonna arvamus ja minu vastas istuva rahandusministri arvamus on selline, et kuna praegu on miinus intressid, siis praegu tuleb laenu võtta nii palju kui kulub,» ütles Mart Helme.
«Maailma rahandussüsteem läheb vältimatult muutumisse, Bretton Woodsi kokkulepped seitsmekümnendate aastate algusest lihtsalt praeguses olukorras ei päde enam. Kõik need reeglid, mis tookord paika pandi – kõikide valuutade omanikud neid sisuliselt rikuvad,» ütles siseminister. «Nii et siin uskuda ja loota seda, et täpselt see rahandussüsteem, see pangandussüsteem, see börsisüsteem, mis meil on kõik need aastakümned toiminud, jääb sellisel kujul püsima, seda ei juhtu.»
Rahandusminister Martin Helme puudutas ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi, «kuhu Jürgen Ligi raha viis ja mis moodustab suurema osa Eesti praegusest võlakohustusest».
«Põhimõtteliselt on otsustatud [ESM] käivitada ja kõik riigid saavad sealt ka võlgu võtta väga soodsatel tingimustel. Mina arvan küll, et peame sealt enda poolt välja laenatud raha tagasi laenama, küll siis pärast tasaarveldame. [...] Kõik riigid Euroopas praegu leevendavad seda majandusšokki riigipoolsete kulutuste hüppelise suurendamisega, et majandust stimuleerida,» rääkis rahandusminister.
«Vahe meie ja kõigi teiste vahel on väga lihtne: meil on Euroopas kõige madalam võlakoormus. Nii et meil on kõvasti mahtu, et oma majandust stimuleerida ja see kriis üle elada niimoodi, et me ei pea inimestel laskma vahepeal nööriga leiba lõigata,» ütles Martin Helme.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)