/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/03/26/13027635t1hf4b1.jpg)
Koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks eraldab riik kohalikele omavalitsusele tulude alalaekumise ja kulude suurenemise katteks 30 miljonit eurot ning majanduse elavdamiseks 100 miljonit eurot.
Aab: omavalitsused saavad lisaeelarvest 130 miljonit eurot (1)
«Omavalitsustele lisaeelarvega eraldatud 30 miljonist saab näiteks kompenseerida omavalitsustele saamata jäävad lasteaia kohatasud, aga ka muud nende tehtavad täiendavad kulud, näiteks vanuritele toidupakkide kohale viimine või isikukaitsevahendite soetamine,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Kriisiolukorraga toimetulekuks on Aabi sõnul väga oluline hoida majandust töös, sealhulgas jätkata planeeritud investeeringutega, mis elavdavad ka kohalikku ettevõtlust.
«Omavalitsustel ei ole põhjust karta, et kriisi ajal vähendab riik nende eelarve tulubaasi seni kokkulepitust väikemaks,» märkis Aab. «Seetõttu julgustan omavalitsusi minema edasi kavandatud investeeringutega. Liigse kärpimisega süvendatakse majanduslangust ja sellest taastumise pikkust.»
Uute täiendavate investeeringute tegemiseks eraldati linnadele ja valdadele lisaeelarvest 70 miljonit, mis on mõeldud väiksemamahulisteks täiendavateks investeeringuteks ning mida saab kiiresti majandusse suunata. Näiteks hoonete remondiks, renoveerimiseks, lammutuseks, tänavavalgustuse uuenduseks, inventari soetamiseks jne.
Kohalike teede parandamiseks eraldati lisaeelarvega 30 miljonit eurot. «Tänavu õnnestus kohalikele teedele kuluvat toetusraha lisaeelarvega kahekordistada,» ütles Aab. «Omavalitsuste ning Eesti linnade ja valdade liidu üks põhilisi eelarvetaotlusi on olnud teedehoiu toetuse suurendamine. Lisaks sellele, et inimesed saavad paremini liikuma, mõjub teede remont hästi majanduse käigus hoidmisele.»
Valitsus otsustas esitada riigikogule seaduse muudatuse, millega suurendatakse kriisi ajaks omavalitsuste netovõlakoormuse piirmäära 60 protsendilt 80 protsendile. «Netovõlakoormuse piirmäära tõstmine võimaldab omavalitsustel kavandatud investeeringud lõpuni viia,» märkis Aab.
2008. aastal alanud majanduskriisi kogemus näitab ministri sõnul, et majanduslanguse mõju jõuab omavalitsusteni arvestatava viiteajaga. Kriisi tõttu suletud asutuste ja ära jäänud ürituste tõttu jäävad osad kulud ka tegemata. Seetõttu ei ole tema hinnangul otstarbekas lähikuudel hakata kärpima töötajate põhipalkasid.