Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
Rahandusminister Martin Helme sõnul ei kärbi riik kulusid, vaid riigil on tekkinud seoses kriisiga lisakulud.
«Riik kulusid ei kärbi selle lisaeelarvega,» ütles rahandusminister Martin Helme. «Riigil vastupidi on tekkinud seoses koroonaviiruse puhanguga lisakulud.»
Helme kinnitusel on tegemist täiesti teadliku poliitikaga lisaraha suunamiseks majandusse. Maksulaekumisi või tööjõuturgu vaadates on tema sõnul näha, et riigi või ka kohalike omavalitsuste osa nendes püsib sama. Nii ongi seoses kriisiga riigi kulud kasvanud, tulud aga majanduse nõrgendes kahanenud ja nende vahe, mis tuleb katta laenuga, on ligikaudu 2,6 miljardit eurot.
Plaanitav kolmas riiklik abipakett käsitleb Helme sõnul pikema perioodi abinõusid, nagu infrastruktuurirajatisi, mille rahastamine on pikaajalisem kui praegustel meetmetel.
Üks eesmärk on ka laevanduskontserni Tallink toetamine. «Tallinkil on tõsine likviidsusprobleem,» nentis Helme, kelle sõnul lõpetab selle lahendamata jätmisel üks Eesti rikkamaid ettevõtteid tegevuse. Eesti vajab ka peale kriisi laevaühendusi Soome ja Rootsiga. «Me ei ole nõus, et meie strateegilised ettevõtted pankrotti lähevad,» ütles Helme. «Lahendusi, kuidas seda teha, on mitu.»
Riik võib minna oma kapitaliga Tallinki kaasosanikuks, anda ettevõttele laenu või pakkuda Kredexi kaudu laenutagatisi. Praegu on arutluse all kõik need võimalused. «Arvestades, et Tallink on peaaegu kaks protsenti Eesti majandusest, siis ei tule kõne alla, et me sellele tähelepanu ei pööra või appi ei lähe,» kinnitas Helme.
Helme sõnul on kütusemüüjad kinnitanud, et kütuseaktsiisi langetuse mõju jõuab peagi ka tarbijani, kuid selleks võib minna nädal-kaks aega.