Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise

Aivar Kokk, riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Foto: Sander Ilvest

Valitsus soovib koroonaviiruse levikuga seotud tervise- ja majanduskriisi leevendamiseks vastu võtta umbes 2,5 miljardi euro suurust lisaeelarvet ning langetada maagaasi-, elektri- ja diisliaktsiisi.

Ehkki arutelud valitsuses käivad ning valitsus peaks lisaeelarve plaanid lõplikult kinnitama hiljemalt homme, et see veel samal päeval riigikogule üle anda, saab praegu rääkida vaid  valitsuse laual olevatest plaanidest.

Võrreldes varem räägituga on suurimaks erinevuseks lisaeelarve mahu suurenemine seniselt kahelt miljardilt kahele ja poolele miljardile eurole. «Maht on suurenenud, tervishoiule on päris palju vahendeid juurde pandud,» selgitas riigikogu rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk (Isamaa). Nii aitab riik koroonakriisi eesrindel olijaid, eeskätt haiglaid ja arste näiteks kaitsevahenditega. 

Lisaks võtab oma osa riigi rahakotist Eesti kodanike välismaalt tagasi toomine ning seegi, et seoses eriolukorrast tingitud paljude Euroopa Liidu riikide piiride sulgemisega, on liinil Eesti ja Saksamaa vahel sõitev Tallinki laev, tõi Kokk üheks näiteks. 

Lisaeelarve teine suur osa on Eesti majanduse turgutamine kriisiolukorras. Siin on riigil plaan suurendada riiklikke investeeringuid, olgu selleks teedeehitus või korterelamute renoveerimise jätkamine, aga ka kiire üleriigilise internetiühenduse ehk viimase miili ehitamise, mis on täna eriti aktuaalne, kui paljud, kes vähegi saavad, teevad Eestimaa eri paigus kodust tööd. «Sellisel ajal, kui tavaliselt eraettevõtjad tõmbavad investeeringute mahtu vähemaks, peab riik investeeringute mahtu suurendama,» selgitas Kokk meetmete vajalikkust. 

Samuti on valitsusel plaanis digilehtede käibemaksu alandamine raamatutega samale tasemele ning kultuuritöötajate toetamine. «Ükski asi ei ole veel lõplikult kokku lepitud,» toonitas Kokk siinjuures. 

Küll aga on tänaseks kokku lepitud kolme aktsiisi langetamine: diislikütuse, maagaasi ja elektri. Diislikütuse aktsiisi langetamine aitaks toetada Eesti transpordisektorit, et diisliaktsiis oleks võrdne Leedu diisliaktsiisiga. Ainult aktsiisi vahe Eesti ja Leedu vahel on praeguse seisuga 12,1 senti liitri kohta. Maagaasi- ja elektriaktsiisi saaks langetada Euroopa Liidu madalaimale võimalikule tasemele ehk ühele eurole. Tavatarbijale tähendaks see gaasi odavnemist 7% ja elektri odavnemist ligi 3%. 

Kui aktsiisimuudatused heaks kiidetakse, hakkaks need kehtima 1. maist ning kestaks kuni kaks aastat. Aktsiisilangetused läheks Koka hinnangul maksma järgmiselt: maagaasi aktsiisi langetus aastas 16 kuni 18 miljonit eurot, elektriaktsiis 29 miljonit eurot ning kui diisli tarbimine ei muutu, tähendaks see 68 miljonit eurot aastas. «Meie lootus on, et Eesti ettevõtjad on solidaarsed ja tangivad Eestis,» põhjendas Kokk. Siiski rõhutas ta, et tegemist on veel valitsuse plaanis oleva lisaeelarve kavandiga, mis ei ole veel kinnitatud. 

Sissetulekus ja tuludes kaotavate ettevõtjate ja töötajate majandusseisu parandamiseks on mõeldud töötukassa umbes 800 miljoni euro suurune reserv, kriisi esimeses etapis on plaanitud kasutada sellest 250 miljonit eurot. Toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana. Toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70 protsenti töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. 

Valitsus annab lisaeelarve eelnõu riigikogule üle homme. Samal päeval hakkab lisaeelarvet arutama riigikogu rahanduskomisjon. Eelnõu esimene lugemine on plaanis 6. aprillil, teine 13. aprillil ning kolmas lugemine toimuks 15. või 16. aprillil.