Mart Helme: Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 võõrtöölisest

Siseminister Mart Helme. Foto: Sander Ilvest

Eriolukorra ajal on piiratud välismaalaste riiki sisenemine, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut. Need välismaalased, kes praegu Eestis seaduslikult viibivad, kuid ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, saavad jätkata Eestis töötamist.

«Viimasel ajal on esitatud väide nagu sõltuks Eesti toidujulgeolek võõrtööjõust. Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 põllumajanduses töötavast võõrtöölisest. Just nii paljude selles valdkonnas töötvate välismaalaste töötamise õigus lõpeb aprilli jooksul. Kriisiolukord nõuab kiiret kohanemist. Tulenevalt eriolukorrast ei saa tööandjad arvestada välistööjõuga, keda viiruse tõkestamise nimel riiki ei lubata. Kriisi tõttu on ka olukord majanduses muutumas ja eelkõige on oluline viia kokku tööjõudu vajavad tööandjad ja Eesti elanikest tööotsijad,» märkis Helme.

Seega ei täitu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu soov, et riik laseks hooajalisteks töödeks sisse välismaa põllumajandustöölised, keda on ettevõtetel vaja umbes paar tuhat. 

«Palju on küsitud, kas Eesti kavatseb leevendada võõrtööjõu Eestisse toomise ja kasutamise reegleid. Praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma kaasmaalastel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde inimesi, kes töö kaotavad, peame toetama Eesti elanikke. Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda,» ütles siseminister Mart Helme. Tema sõnul tuleb ka arvestada, et paljud riigid, seal hulgas Ukraina, on oluliselt piiranud oma elanike riigist väljumist.

Siseministeerium soovitab tööandjatel pöörduda töötukassa poole nõu ja abi saamiseks. Eestis on praegu üle 40 000 registreeritud töötu, ka enne eriolukorra algust oli Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kes on tööd otsinud pikemat aega.

Neist 1500 oli viimane töökogemus taime- või loomakasvatuse või toiduainetetööstuse valdkonnas. Ministeeriumile teadaolevalt on töötukassa igati valmis ettevõtete tööpakkumisi tööotsijatele vahendama. Tänuväärne on ka ametiühingute algatus, kes on juba asunud mõtlema, kuidas tööandjad ja töösoovijad omavahel kokku viia.

Välismaalaste seaduses sätestatud välistööjõu piirangute eesmärgiks on suunata tööandja eelistama Eesti kohalikku tööjõudu.

Need välismaalased, kes viibivad praegu Eestis viisa või viisavaba viibimise õiguse alusel, kuid ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, saavad jätkata Eestis töötamist. Selle eelduseks on, et tööandja registreerib välismaalase lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Nii nagu ka enne eriolukorda ei saa tööandja pikendada välismaalase lühiajalist töötamist, kui välismaalasel on täis saanud seaduses sätestatud maksimaalne tööaega – üldtingimustel 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul.

Välismaalasi, kes 17. märtsi seisuga Eestis ei viibinud, Eestisse ei lubata isegi siis, kui neil on viisa või viisavaba viibimise luba ja nende lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. See piirang on kehtestatud eesmärgiga tõkestada viiruse levikut.

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab. Ühtlasi palume senistel tööandjatel pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki tagasipöördumisele.

Siseministeerium soovitab inimestel pöörduda oma saatkonna poole, et uurida võimalusi Eestist lahkumiseks ja oma koduriiki tagasi pöördumiseks. Näiteks Ukraina on aidanud tagasi pöörduda oma ligi 200 kodanikul.