Sukeldujate hingamisaparaatidest loodetakse abi Covid-19 ravil
31. märts 2020, 16:20
Kas sukeldujate veealuseks hingamiseks mõeldud seadmeid saaks kasutada hingamisraskustega patsientide aitamiseks, küsivad mitme riigi päästetöötajad ja sukeldujad.
Ettenägematult palju sarnase abivajadusega patsiente on pannud mitmete riikide meditsiiniasutused üheaegselt olukorda, kus kunstliku hingamise aparaate ei jätku kõigile vajajatele. USA president Trump käskis ajast maha jäänud autotehastel kiiresti hingamisaparaate tootma hakata, kiiruga otsitakse lahendusi nii militaar- kui tsiviilseadmeid tootvates ettevõtetes.
Üheks ideeks, millega hingamisraskusega patsientide olukorda leevendada, võib saada sukeldujate hingamisaparaatide ehk vee all hingamiseks mõeldud akvalangide ümber seadistamine ja kasutamine.
Ühes Brüsseli piirkonna haiglas on alustatud sukeldumiseks mõeldud hingamismaskide testimist viiekümnel patsiendil, teatab portaal deutschlandfunk.de. Sukeldumismaskidele on portaali kinnitusel lisatud eriseade, mis võimaldab reguleerida suruõhu suunamist patsientide hingamisteedesse.
Täisnäomaskiga ning suletud õhuvarustusega sukeldujate hingamismisseade võiks olla abivahendiks ka meditsiinitöötajatele, kaitstes neid nii õhu kaudu leviva nakkuse eest.
Juuresoleval pildil olev sukeldumismask ilma vastava filtri või sukeldumiseks mõeldud suruõhuballooni ning regulaatorita piisknakkuse eest ei kaitse.
Sarnast ideed sukeldumisvarustuse kasutamiseks on Eesti patsientide hulga kasvu prognoosides arutatud ka siinsete päästjate hulgas. Töötavast lahendusest ei ole esialgu teada antud, kuid võimaluste otsimisega tegelevad nii elukutselised kui harrastustuukrid.
Sukeldumisklubi Sinaistar asutaja ja instruktor Olav Pedari ütles, et sukeldumisvarustuse hingamisaparaatidena kasutamise idee on huvitav, kuid ilma ümberehituse või vastava lisaseadmeta akvalangisti hingamisseade hingamisraskustega patsiendile kindlasti ei sobi.
«Sukelduja hingamisseade töötab rõhuvahe peale. Inimene peab ise suutma pisutki õhku sisse tõmmata, et regulaator balloonist sobiva survega õhku juurde annaks,» selgitas Pedari. Küll aga sobivad tema sõnul ise hingavatele patsientidele lisahapniku andmiseks ka sukeldumislaevadel kasutatavad vabavooluga hapnikumaskid. Nende puuduseks on sukeldumisinstruktori selgitusel, et hapnikuballoonid tühjenevad kiiresti ning kui inimene ise ei hinga, siis kopsude sundventileerimist need ei taga.
Vee all hingamiseks mõeldud seadmeid on kaht põhimõtteliselt erinevat tüüpi. Ainult suu kaudu sisse hingamiseks mõeldud regulaatorite korral jäävad sukelduja silmad ja nina silmi kaitsvate prillide ehk snorkeldamismaski õhuruumi ning nina kaudu saab ainult välja hingata. Sisse hingamine toimub sel juhul ainult suu kaudu ning regulaatori vastavat nuppu vajutades saab õhku hingamisteedesse suunata ka sobiva surve all. Kogu nägu katva maski korral on aga sukelduja nina ja suu samas õhuruumis. See lahendus võimaldab sukeldujal vee all ka näiteks rääkida, kuid ei suru õhku jõuga inimese hingamisteedesse.