Hololei: krahh tuli keset lennunduse kuldaega (2)

Reet Pärgma
, Toimetas
Copy
Henrik Hololei, Brüssel, 29.01.2016
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.
FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Henrik Hololei, Brüssel, 29.01.2016 Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei rääkis Kuku raadiosaates Nädala tegija, kuidas viimastel aastatel kestnud lennunduse kuldaega tabas ootamatu krahh. Euroopas toimuvate lendude arv on vähenenud 80 protsenti.

Hololei rääkis, et Euroopa majandus on paljuski integreeritud ja seega peavad tarneahelad toimima tõrgeteta. Senini on eriti kaubavahetuses toimunud Euroopas edukas ja kiire areng. Nüüd on aga Hololei sõnul tekkinud olukord, kus tootmine peab mitmes kohas seiskuma, sest kaubavahetus on takistunud. «Selle tõi kaasa esimene šokk. Järgmisel hetkel tekkis suur surve, et Euroopa komisjon aitaks leida lahenduse, kuidas tagada rohelised koridorid, et kaubad jõuaksid kohale ja olulised toiduained oleksid kaupluste lettidel olemas. See on üha rohkem süvenenud ja oodatakse ühist koordineerimist,» rääkis ta.

Hololei lisas, et eelmisel nädalal oli transpordiministrite konverents ja soov oli, et komisjon tuleks välja ühtsete põhimõtetega. «Nüüd me oleme liikunud esimesest šokiseisust edasi ja oleme faasis, kus kõik saavad aru, et Euroopa on üks tervik ja tarneahelate säilimiseks tuleb koostööd teha, et kaubavahetus säiliks,» ütles ta.

Hololei rääkis ka, et ei ole mingit kahtlust, et tänase seisuga on lennundus kõige rohkem kannatada saanud majandusvaldkond. «Meil on tuhandeid lennukeid pargitud lennujaamades, sest neil pole otstarvet. Eilse seisuga oli meil 80 protsenti vähem lende, kui seda oli aasta tagasi samal päeval. Meil on kuskil täna toimuvast 20-protsendist vähem kui kaks kolmandikku kommertslennud. Iga päevaga see pilt muutub. Suured lennufirmad, näiteks Lufthansa on jätnud 95 protsenti reisijateveo lennukitest maale,» rääkis ta.

Probleem on laialdane, sest lennufirmad sõltuvad rahavoost, mida toob piletite müük, ent vaadates näiteks ühe bookingufirma numbreid, on Hololei sõnul näha, et tühistamisi on hetkel rohkem kui juurde tulevaid bookinguid. «Ma olen iga päev kontaktis lennuettevõtetega , nende suurim probleem on juurdepääs täiendavale rahale. Keskmisel lennuettevõttel on tagavarasid kahe kuu jaoks ja keegi ei tea, kui kaua praegune olukord kestab,» ütles Hololei.

Et olukorda leevendada on komisjon juba kergendanud riigiabi andmise nõudeid, et liikmesriigid saaksid lennufirmadele õla alla panna. Samuti loodetakse tööjõu osas kompenseerimisele, sest lennunduses on kõrge kvalifikatsiooniga töökohad ja on oluline, et need inimesed ei kaotaks töö.

Hololei märkis, et mitu aastat on kestnud lennunduses kuldaeg, sest keskkonda on olnud väga soodne ning raha odav. «Keegi ei näinud sellist krahhi ette,» ütles ta.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles