Kuidas on tuuline ja lumeta talv ohuks katusedetailidele?

Katus, katusedetailid, katuse parandamine. Foto: BMI Monier

Kuna tänavu on olnud tuuline lumeta talv, siis on ka märksa suurem oht, et tuul on mõne katusedetaili paigast nihutanud ning tekitanud lekkeriski. Seepärast selgitas kivikatuste müüja BMI Monieri müügijuht Erkki Tepper, kuidas ise oma katuse seisukorda hinnata ja millele katuse tervist kontrollides tähelepanu pöörata.

Viimase aja talved on võrreldes varasemaga muutunud lumevaeseks ja tuuliseks. Seda enam tuleb pöörata tähelepanu katuse korrasoleku kontrollile. Päevade kaupa samast ilmakaarest puhuvad tormituuled tekitavad katuse ümber püsivad tuulekoridorid ning panevad katuse nõrgimad lülid proovile. Lumeta talvel pole katusel ka lumekihi lisaraskust, mis tuulekahjude riski vähendaks. 

Kuidas mõjub tuul viilkatusele?

Tuulutusega katusekonstruktsioonides nagu kivi- ja plekk-katustel surub tormituul tuulepealse viilu katusekatet vastu roove, ent tuulealuse külje katusealustes tuulutuskanalites tekib tugev tõmme, mis püüab katusekatet ülespoole konstruktsioonist välja suruda. Kuna see katusekülg on tuulevarjus, siis pigem valitseb seal alarõhk ja tekivad tuulekeerised, mis aitavad kaasa katusedetailide paigalt nihkumisele. Nii võibki juhtuda, et pikaajaliste tuulte tagajärjel nihkub lõpuks mõni katusekivi, eterniitplaat või plekipaan paigalt, misjärel rõhk kohe viilualustes tuulutuskoridorides väheneb, kuna õhul õnnestub katkisest kohast välja pääseda. 

Bituumensindlite korral katusealust tuulutust ei tehta, ent sealgi proovib tuul oma hambaid. Piisab vaid mõne sindli serval lahti tulla, kui tuul selle üles painutab ning püüab katuselt minema puhuda. 

Kui katus on korralikult ehitatud ning katusekattematerjali alla on pandud kvaliteetne aluskate, siis mõne katusedetaili nihkumine kohe leket kaasa ei too. Siiski tuleb esimesel võimalusel katus üle vaadata ning paigalt liikunud detailid oma kohale tagasi panna. 

Kivikatus peab üldiselt väga hästi tormituultele vastu, kuna katusekivi tänu oma väikestele mõõtmetele tavaliselt katuselt minema ei lenda. Kehvemal juhul nihutavad kõvad tuuled mõne kivi paigast. Plekk-katusega on riskid suuremad, kuna ka plekipaanid on mõõtmetelt suured. Suurema purjestuspinna tõttu on tuulel  kergem paani serva lahti kangutada ja paani katustelt minema viia. 

Kuidas viga parandada?

Kui katusekivi on paigalt nihkunud või mõni tihend kuskilt lipendab, tuleb see lihtsalt oma kohale tagasi panna, millega peaks enamik majaomanikest ka ise hakkama saama. 

Vahel võib olla vajalik asendada kinnitusklamber või pingutada kinnituskruve. Plekipaani lahtikangutatud serv tuleb uuesti tagasi painutada ning kruviga kinnitada, bituumensindli lipendav äär aga spetsiaalse bituumenipõhise mastiksiga tagasi liimida ning eterniitplaat uuesti naela või kruviga kinnitada. 

Katuse ülevaatuse käigus tuleb kindlasti kontrollida, kas katuseharja, katuseneelu ning läbiviikude tihendid, plekid ja muud detailid on omal kohal ja kinni. Näiteks kui mõni neelukividest on lahti tulnud, siis see võib olla ohumärk, et fikseerimata kive on rohkem. Seetõttu tasuks kõik neelukivid käega üle katsuda.

Lisaks tuleb veenduda, et vihmavesi voolaks otse renni, mitte ei teeks seda tuulekasti kaudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha ning puidu veekahjustused on ainult aja küsimus. Viimasena peaks üle vaatama turvavarustuse: kas redelid ja käigusillad on terved ning tugevalt kinnitatud. 

Katuse hooldamisel taga enda turvalisus

Katuse kontrolli ja väikeste kohendustöödega saab hakkama majaomanik ise, ent ära ei tohi unustada enda turvalisust. Korstna ja selle ümbruse hoolduseks peab seal olema spetsiaalne käigusild ehk teenindusplatvorm, kuhu pääseb ohutult katuseluugist või mööda katuseastmeid. Teistele katuseosadele pääsemiseks (nt neelude puhastamiseks) kasutatakse spetsiaalseid turvakonkse, mille külge ennast turvavarakmetega kinnitatakse. Kui aga katusel turvavarustus puudub, siis on alternatiiv kasutada tõstukit.