Asja selgitas riigikantselei kommunikatsioonikeskus.
Kaubanduskeskused suleti, aga turud mitte. Miks? (1)
Alates tänasest on suletud kaubanduskeskustes olevad kommertspoed ning avatuks on seal jäänud vaid elutähtsad teenused, näiteks toidupoed, apteegid ja pangakontorid.
«Kaubanduskeskuste sulgemise eesmärk on piirata rahvarohketes kohtades isikute koosviibimist, kuna see on viiruse levikuks soodne pinnas,» seisis riigikantselei vastuses. Valitsuse kommunikatsioonibüroo meedianõunik Kateriin Pajumägi täpsustas, et avatuks võivad jääda kõigi kaubanduskeskustest väljaspool asetsevate väikekaupluste kõrval ka suuremad eraldiseisvad poed nagu ehitus- või kodutarvete poed, mis võivad küll müügipinnalt olla võrreldavad kaubanduskeskustega, aga neis puuduvad kaubanduskeskustele omased jagatud koridorid ja aatriumid ning sinna ei minda üldjuhul niisama aega veetma.
Eraldiseisvate kaubanduspindade alla loeti ka turud ja seal asetsevad kioskid. «Kui turul olevates kioskites on võimalik kahemeetrist distantsi hoida, siis neid ei pea sulgema,» kinnitas riigikantselei. Turgudel müüjad peavad järgima terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastuse ning jälgima, et müüja ega kliendid ei oleks haigussümptomitega. Kliendid peavad hoidma omavahel kahemeetrist vahet. «Näiteks kui rääkida turul asuvatest nn kioskitest, milles on piiratud ruum, siis poepidajad saavad korraldada klientide nn uksetaguse järjekorra, et minimeerida viiruse leviku oht ja tagada kahemeetrine vaba ruum klientide ümber,» täpsustas riigikantselei.
Kinnised toidukaupa müüvad turuhooned võivad samuti lahti jääda, eeldusel et külastajatele on tagatud desinfitseerimisvahendid ja tegeletakse aktiivse pindade puhastusega. Kui aga kinnises turuhoones on müügil ka riided, siis vastab turuhoone kaubanduskeskuse tunnustele (palju erinevat liiki müüjaid) ning tuleb sulgeda.
Vabas õhus olevatel turgudel on kahe meetri distantsi hoidmise nõuet oluliselt lihtsam järgida. Sellegipoolest peavad ka taolistel turgudel tegutsevad müüjad järgima terviseameti nõudeid ning jälgima, et müüja ja kliendid ei oleks haigussümptomitega.
Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.
Kas loomadega poodlemist piiratakse?
Riigikantselei selgitas, et loomadesse suhtumise osas on paljud kohalikud omavalitsused, kaubanduskeskused ja muud asutused kehtestanud juba varem ise piiranguid ning sätestanud, mis on nende territooriumil lubatud ning mis mitte. «Koroonapuhang ei anna praeguse teadmise põhjal põhjust nende muutmiseks, sest Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja Maailma Väikeloomaarstide Assotsiatsiooni (WSAVA) sõnul ei nakatu koduloomad COVID-19 viirusesse ega ole viiruse kandjad ega levitajad,» edastas riigikantselei.