Suur osa teenindussektorist jäi hüvitise ukse taha

Restorani Leib käive on eriolukorra tõttu kukkunud sada protsenti. Töötasuhüvitist restorani töötajatele käsunduslepingute tõttu praegu aga ei terenda. Foto: Tairo Lutter

• Restoranid, kes on töötajatega sõlminud käsunduslepingud, ei saa hüvitist.
• Töötukassa nõukogu hakkab täna võimalikku lahendust arutama.
• Ametiühingute keskliit ei soovita käsunduslepingute kasutamist.

Teenindussektoris laialt levinud käsunduslepingute kasutamine tähendab, et paljud firmad ei saa riigi kehtestatud töötasuhüvitist, mis on mõeldud koroonaviiruse leviku tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele.

Alates täna õhtust peavad eriolukorra tõttu kõik toitlustusasutused uksed sulgema kella 22-st ning hilisemalt on lubatud ainult toidu kaasamüük või koduvedu. Klientide puuduse tõttu on aga paljud restoranid ja kohvikud uksed juba sulgenud ning pidanud vastu võtma löögi käibele. Koos turismisektoriga on teenindus praeguses kriisis suurim kannataja, kuid paljud valdkonna ettevõtted peavad toetusrahast suu puhtaks pühkima.

Nimelt on töötukassa töötasuhüvitise tingimustes kirjas, et koondamiste vältimiseks hüvitatakse töölepingu alusel töötava inimese palk 70 protsendi ulatuses. Teeninduses on aga väga levinud käsunduslepingud, mistõttu praeguste tingimuste järgi nad hüvitist ei saa.

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi on probleemiga kursis ja liit on juba sellele tähelepanu juhtinud. «Teenindussektoris on käsunduslepingute kasutamine väga levinud, sest kõrghooajal palgatakse töötajaid lühiajaliselt juurde ning paljud teenindajad soovivad paindlikku töötamisvormi, et töötada mitmes kohas korraga,» selgitas ta.

Liivamäe sõnul ei ole aus, et käsunduslepingu alusel töötavate teenindajate palka ei hüvitata, sest nende töötajate pealt makstakse samamoodi töötuskindlustusmakseid.

Eeskujulik sigadus

«See on minu arvates eeskujulik sigadus,» ütles restorani Leib ja Lore bistroo juht Kristjan Peäske. Ta lisas, et kuna teeninduses töötavad inimesed sageli osalise tööajaga või mitmel töökohal, on otstarbekam sõlmida töötajatega käsundusleping, sest tööleping ei ole piisavalt paindlik. «Me peaksime iga kuu tegema töölepingu ümber vastavalt sellele, mis mahus töötaja töötunde teeb,» sõnas ta.

Nördima paneb Peäsket see, et kuigi ettevõte maksab töötuskindlustusmakseid samasse fondi, kust nüüd töötasuhüvitist makstakse, jäävad nende töötajad sellest ilma. «Me maksame makse samamoodi nagu töölepingu puhul ning tasume isegi palgafondist puhkusetasusid, et tagada töötajatele samaväärne kohtlemine nendega, kes töötavad töölepingu alusel,» ütles ta.

Kui töölepingu tingimust nõuetes poleks, siis kvalifitseeruks hüvitisele suur osa teenindusettevõtetest. Näiteks restorani Leib käive on kukkunud eriolukorra tõttu sada protsenti, sest restoran sulges uksed. Lore bistroo pakub toidu kojukande võimalust ning käive on kukkunud 95 protsenti. Kui varem pakuti tööd 50 inimesele, siis nüüd on tööd pakkuda kuni kahele täistööajaga kohale.

Ehk juhib viirus tähelepanu sellele, et tänapäeval kasutatakse üha enam paindlikke töövorme ning tööleping peaks tulema töötaja ja tööandja vajadustega kaasa. 

Restorani Leib juht Kristjan Peäske

Peäske avaldas lootust, et ehk jäi teenindussektori eripära hüvitise tingimusi koostades kahe silma vahele. Muidu oleks terve sektor löögi all. «Ehk juhib viirus tähelepanu sellele, et tänapäeval kasutatakse üha enam paindlikke töövorme ning tööleping peaks tulema töötaja ja tööandja vajadustega kaasa,» ütles ta.

Ametiühingute keskliidu juht ja töötukassa nõukogu liige Peep Peterson ütles, et käsunduslepingute teema kerkis toetusmeetme tingimuste arutamise ajal küll korduvalt üles, ent esimesena võeti ette töölepingud, mida on proportsionaalselt palju rohkem. «Käsunduslepingute asjus läheb aega, aga rõhutan, et ametiühingute keskliit on alati soovitanud mitte sõlmida käsunduslepingut,» ütles ta.

Peterson lisas, et nõukogu aruteludel uuriti, kui palju makstakse käsunduslepingutelt töötuskindlustusmakset, ja see summa oli ligi kolm miljonit eurot aastas. Töölepingutelt makstakse vastukaaluks 200 miljonit eurot aastas. «Seega kui töölepingute alusel töötavatele inimestele makstakse 250 miljonit eurot hüvitiseks, peaks käsunduslepingute puhul olema proportsioon sama laekunud maksutuluga,» ütles ta.

Samas ei saa käsunduslepingutega töötajaid Petersoni sõnul lükata ka vihma käest räästa alla, sest riigikohtu kohaselt peavad abi saama kõik, kes töötuskindlustusmakse maksavad. Seega tuleb töötukassa nõukogul toetus uuesti ette võtta, sest vastasel juhul võib riigikohus kuulutada meetme ebavõrdse kohtlemise tõttu ebaseaduslikuks.

Arutatakse veel

Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool ütles, et hüvitise eesmärk on ära hoida koondamisi, aga koondada saab töölepinguga töötajaid. «Käsundus- ja töövõtulepingud on tegelikult teise eesmärgiga loodud ja nende alusel töötavaid inimesi on mitu korda vähem,» ütles ta. Kool nentis, et lepingutega kipubki olema nii, et kuni on head ajad, ei huvita inimesi eriti, mis leping neil on, kuid keerulisel ajal muutub see tähtsaks.

Käsundus- ja töövõtulepingud on tegelikult teise eesmärgiga loodud ja nende alusel töötavaid inimesi on mitu korda vähem.

Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Lauri Kool

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik lisas, et põhjalikumalt saab käsunduslepinguga töötajate olukorrast rääkida homme, sest töötukassa nõukogul on kavas toetusvõimalused arutlusele võtta. «Saame aru, et ka käsunduslepingutega töötavatel inimestel on eriolukorras keeruline,» kinnitas ta.

Käsundus- ja töövõtulepingute alusel töötavad inimesed saavad töölepingu lõppemise korral töötukassast ka töötuskindlustushüvitist ning töötutoetust. Töötuskindlustusstaaži arvestatakse sellisel juhul kassapõhiselt – kindlustusstaaž võrdub kuude arvuga, mil töötasult maksti kindlustusmakseid.

Töötasuhüvitis

Töötukassa toetusmeetme järgi hüvitatakse ettevõtetele, kelle käive ja tulu on järsult vähenenud ning kelle töötajatele ei ole tööd anda, märtsist maini kahe kuu ulatuses 70 protsenti töötajate brutosissetulekust.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte täitma kolmest tingimusest kaht:

1. Käive on eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud vähemalt 30 protsenti.

2. Tööd ei ole anda vähemalt 30 protsendile töötajatest.

3. Töötajate palka on langetatud vähemalt 30 protsenti.

Töötukassa hüvitab 70 protsenti eelmise 12 kuu keskmisest brutopalgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale lisaks vähemalt 150 eurot. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist kuni 31. maini, ent kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses tööandja valitud aja eest selle kolme kuu sees. Seega on hõlmatud ka need töötajad, kes alates 1. märtsist on saanud koondamisteate. Töötukassa sõnul tulevad esimesed hüvitisemaksed hiljemalt 15. aprilliks.