Eesti bussifirmad vajavad kriisi üleelamiseks riigi tuge

Tallinna bussijaamas valitseb tühjus. Pildil bussijaama omanik ja Lux Expressi juht Hugo Osula. Foto: Tairo Lutter

Muidu piletimüügitulust ennast majandanud linnadevahelise bussiliikluse sektor vajab praeguses olukorras riigi turgutust. Ilma selleta on oht pärast kriisi langeda lähinaabri Läti tasemele, kus linnadevahelist liiklust doteerib riik ja vaba konkurentsi puudumisel ei paku see rahuldavat alternatiivi isiklikule sõiduvahendile.

Eelmisel nädalal langes kaugliinidel sõitjate arv piletimüügikeskkonna T Pilet juhi Ingmar Roosi kinnitusel 82%. Tänaseks on suletud üle kahe kolmandiku Eesti-sisestest väljumistest ning näiteks Valgast Tallinnasse bussiga enam ei saagi. 

«Rahvusvaheline võrk seisab meil täielikult. Kui me teeme tavakuus rahvusvaheliselt 1,2–1,3 miljonit kilomeetrit sõite, siis aprillis-mais teeme 0. Eestis sõidame keskmise 700–800 tuhande kilomeetri asemel ühes kuus heal juhul 100–150 tuhat. Kesmisest koguliikluse mahust jääb Lux Expressis alles hetkeseisuga umbes 7–8 protsenti, kuna praeguseks oleme sulgenud liikluse nii oma Läti, Leedu kui ka Peterburi baasides,» selgitas olukorda omakorda Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg, kelle viimane sõnum on, et inimeste tervisele mõeldes peaks riik tegelikult kaaluma kõigi riigisiseste kaugreiside, ka rongiliikluse, peatamist.  

Hansabussi nõukogu esimees Neeme Tammis nõustus, et sellist varianti peab kaaluma, kuigi otsustada on väga raske, sest et praegu on sõitude jätkamise või seismapaneku puhul valik kahe väga halva variandi vahel. Ühelt poolt tähendaks kaugliinide seismapanemine kindlustunnet, et koroonaviirus sel viisil ei levi. Teisalt, kui vajalikud asutused, nagu apteegid, poed, postkontorid jt, jäävad avatuks ainult tõmbekeskustes, on neist kaugemal elavatel inimestel neile ligipääsu vaja, kuna kõigil pole isiklikku autot ja samuti pole kindel, kas kohalikud sotsiaaltoe teenused suudavad olukorda ära hallata. 

Bussifirma Hansa Grupi juht Neeme Tammis. Foto: Aivar Pau

Sektorisiseselt ollakse aga samal ajal mures, et ilma riigi abita ei pruugi kaugliinide bussiliiklus ka kriisijärgselt toibuda. Näiteks Lux Expressi omaniku Hugo Osula sõnul opereerib tema firma antud hetkel hinnanguliselt 100–120 tuhandelise kahjumiga kuus, kuhu lisanduvad veel organisatsiooni kulud.

T Pileti juhi Ingmar Roosi sõnul on linnadevahelise veoteenuse näol tegemist elutähtsa haruga ning unustada ei tohiks, et bussidega veetakse peale inimeste ka olulisi saadetisi – verd, viiruseproove, elundeid jpm. Riik aga tõrjub Roosi, Ritsbergi ja ka Tammise kinnitusel kommertsliinide lähenemiskatseid ühise laua taha istumiseks. 

«Minu sõnum on see, et kui üks ärivaldkond suudab end normaalsetes tingimustes ära majandada selliselt, et talle pole vaja riigi toetusega väetist peale valada, ei tähenda see, et selle ärivaldkonna võiks kriisiolukorras tähelepanuta jätta või ebaoluliseks kuulutada,» võttis Roos asja tuuma kokku ja selgitas lisaks, et keegi ei taotle riigi abiga selles sektoris mingit kasumit, vaid eesmärk on see aeg üle elada niimoodi, et kogutud rasv ei põleks päris miinusesse ja ei tekiks olukorda, kus töötajad tuleks koju saata, ilma et bussifirmadel oleks võimekust neile isegi koondamisrahasid välja maksta.

24.03. Tallinna bussijaamas valitseb tühjus. Foto: Tairo Lutter

Ootused riigile

Roos, Ritsberg, Osula ja Tammis sõnasid kui ühest suust, et nende esmane eesmärk oleks saada riigi esindajatega kava väljatöötamiseks kokku, eriti kuna keegi ei tea, kaua praegune olukord veel kesta võib. Seni on aga lähenemiskatsed olnud tulutud ja Tammise sõnul on riigi sõnumiks sisuliselt, et saage ise hakkama. «Tallinna linn maksab TLTle, Tartu linn maksab oma vedajale, Elronile maksab riik, avalikule veole maksab riik või KOVid – nende puhul ei tule kõne alla ka, et raskel ajal toetusi ei maksta. Aga kommertsliine teenindav eravedaja peab ise hakkama saama. See on ebavõrdne kohtlemine riigi poolt, kus ühtedele tullakse appi, aga paralleelselt sama tööd tegevat eravedajat koheldakse erinevalt. See ei ole aus ja ilmselt ka mitte seaduslik,» täpsustas Tammis. 

Hugo Osula: mina soovitaksin minister Aasal tõsiselt mõelda selle üle, et Eestis ei juhtuks sama, mis juhtus Lätis 15 aastat tagasi, kus riigil ei jäänud muud üle, kui hakata linnadevahelist bussiliiklust jätkusuutlikkuse tagamiseks doteerima. Eestis seda ei ole juhtunud, aga selle kriisi tulemusel on see oht väga terav. 

Konkreetse meetmena esmase kriisi ja liikumiskeelu järgselt pakkusid Luxi esindajad näitena maleruudu süsteemi, mille kaasmõjuna saaksid riigile ka puust ja punaseks suurima nõudlusega liinid. Maleruudu süsteem näeks ette, et iga ostetud koha eest kompenseeriks riik kõrvalistuja koha. Kümne reisija puhul kompenseeriks riik omalt poolt samuti kümne koha eest, kahekümne reisija puhul kahekümne eest jne.

«Selle meetme eesmärk pole teenida kasumit, vaid leevendada opereerimiskahjumit, mida me iga päev sisse võtame. Suurendada tõenäosust, et sellest eriolukorrast väljatulekul linnadevahelise transpordi sektor säiliks ja saaks hakata end taas üles ehitama,» rääkis Ritsberg. 

Autoettevõtete Liidu ettepanekud Vabariigi Valitsusele

⦁ Kõik inimesed, kes on karantiinis (enda, laste või riiklike piirangute tõttu), saaksid töölt eemal oldud päevade eest haigekassalt hüvitist alates esimesest päevast 80% ulatuses kuni riigis kehtiva eriolukorra ja/või vastava inimese või tema laste karantiini lõppemiseni.

⦁ Kõik ettevõtted, kellele pole sektoris tööd anda mahtude vähenemise tõttu rohkem kui 30%, saaksid saata töötajaid ühepäevase etteteatamisega «koroonapausile» esialgu kuni kolmeks kuuks ja neile töötajaile makstaks töötukassast toetust 80% senisest töötasust.

⦁ Kui riik peaks vähendama avaliku liiniveo mahtusid, siis jätkataks ettevõtetele tasu maksmist sõitmata jäänud kilomeetrite eest põhimõttel: lepinguline kilomeetri tasu miinus kütuse kulu.

⦁ Anda reisijateveo ettevõtetele õigus taganeda klientidele ja reisijatele tasu tagastamisest juhul, kui ettevõtja on kulud kandnud ja nende tagasisaamine ei ole võimalik.

⦁ Riigipoolne force majeure'i tõlgendus võimaldaks kõiki reisijateveo sektori liisingu- ja laenuvõtjaid minna ühepoolselt kuueks kuuks maksepuhkusele ning vastava perioodi võrra lükkub edasi ka liisingu või laenu lõpptähtaeg.

⦁ Kui eelnev punkt pole riigi poolt teostatav, on vajalik reisijateveo ettevõtetele Kredexi laen, käendus või garantii, et reisijateveo ettevõtted saaksid jätkata oma laenumakseid ja/või taotleda maksepuhkust.

⦁ Kui Vabariigi Valitus ei näe võimalust toodud meetmeid pakkuda, on Autoettevõtete Liidu hinnangul ainuvõimalik, et pankrottide vältimiseks vabastataks reisijateveo ettevõtted esialgu vähemalt kolmeks kuuks käibe-, sotsiaal- ja tulumaksust. Kui kriis peaks jätkuma või süvenema, tuleks liidu hinnangul ettevõtete maksudest vabastamist pikendada kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni reisijateveo sektoris.

Kriis tuli halvimal ajal

Mitte, et koroonakriisiks oleks kunagi hea aeg olnud, aga Hugo Osula selgitas, kuidas kriis tuli just ajal, mil rahvas hakkab igal aastal taas rohkem liikuma. «Talv on vedajatele alati kannatuste ja väheste reisijate aeg. Need kolm kuud suvel ja ka kevad on aeg, mil üritatakse talvekahjumite katteks raha teenida. Nii meile kui kogu sektorile mõjub see aeg praegu rängalt,» sõnas ta ja märkis, et kuigi kriise transpordisektoris on ta üle elanud mitmeid, siis sellist olukorda, et reisijaid üldse pole, ei ole kunagi varem olnud. Kuidas akumuleeruvast kahjumist kriisijärgselt välja tulla, Osula öelda ei osanud. Praegust olukorda nimetas ta aga eksistentsiaalseks kriisiks linnadevahelise kaugliikluse sektorile Eestis tervikuna. 

Võrdlused Lätiga

Kui riik bussifirmadele appi ei tule, näeb Lux Expressi tegevjuht Janno Ritsberg, et kaugliinide sektor langeb samasse seisu, nagu ta on praegu Lätis, kus linnadevaheline liiklus toimib samal mudelil, nagu Eestis regionaalne liiklus, ehk riigihanke põhiselt. «Riik ostab seal odavaimat kilomeetrihinda. Aga Lätis on linnadevahelise ühistranspordi kvaliteet alla igasugust arvestust ning ei suuda pakkuda tõsiseltvõetavat alternatiivi isiklikule sõiduvahendile. Seepärast soovimegi saada riigiga ühise laua taha ja riske ühiselt vaadata,» rääkis Ritsberg. Ta lisas, et viimase pooleteise aasta jooksul on olnud Lätis suund linnadevahelise bussiliikluse turu avamisele ja seda just seetõttu, et teenuse madal kvaliteet on selle praeguse seisuga pannud sisuliselt sotsiaalprojekti staatusesse, mille raames sõidavad vaid inimesed, kellel pole selleks teisi vahendeid. 

Kui riik praeguses olukorras bussifirmasid ignoreerib, näeb Ritsberg, et võitlus autostumise vastu kaoks pildilt täiesti ja suure tõenäosusega tekiks hoopis vastupidine efekt – majanduse toibudes hakataks ilmselt veelgi suuremas mahus eraautodega liikuma.

Hinnatõusu kavas pole

Rääkides lähitulevikust, ütles Ritsberg, et Luxi jaoks pole olulist vahet, kas need kümme reisijat, kes neil keskmiselt praegu on, maksavad sõidu eest kümme või kakskümmend eurot. «Meil pole mõtet proovida katta opereerimiskahjumit piletihindade kergitamisega, kuna me looksime olukorra, kus enam keegi ei sõidaks,» sõnas ta. Samuti kinnitas Ritsberg, et eriolukorrast välja tulles ei saa olla eesmärk kahjumit kohe katta, vaid esmalt on vaja inimesed tagasi bussidesse saada, mille tarvis on vaja usaldust taas kultiveerida. Kasvav piletihind ei looks seda kuidagi.

Ingmar Roos lisas, et vaevalt jõuab keegi praeguses eriolukorras hinnastamisstrateegia küsimustega tegeleda. «Ma ei usu, et bussifirmadest hakkab täna keegi olukorras, kus maja põleb, peenhäälestusega tegelema, et olemasolevatelt reisijatelt näiteks 5% rohkem saada.»

MKM: eraldi meedet kaugliinide vedajatele pole

Majandus- ja kommunikastiooniminsteeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter selgitas, et Vabariigi Valitsus on kõigi ettevõtjate jaoks juba vastu võtnud esmased ettevõtlust toetavad meetmed ja täiendavad toetusmeetmed on alles arutluse all. «MKMil ei ole kaugliini vedajatele pakkuda muid lahendusi kui valitsuse vastavad otsused,» sõnas ta.

Juhul kui kommertskaugliinide sulgemise tõttu jäävad teatud piirkonnad ühistranspordiühenduseta, siis on maanteeametil võimalus avaliku teenindamise lepingu alusel katta vajalikud väljumised riigi poolt toetatava bussiveoteenusega. «Vabariigi Valitsus ei ole eraldi meedet bussivedajate toetamiseks vastu võtnud,» kinnitas Tatter.