Pärnumaal Väratis sai valmis uus väikelaevasadam

Renoveeritud Värati väikesadam Tõstamaa osavallas Pärnus (Pärnumaal) Foto: Jaano Martin Ots

• «Pärnu Kaluri» kunagise kalatööstuse sadam rekonstrueeriti külalissadamaks
• Sadam võtab vastu kuni 2,5 meetrise süvisega mootorpaate ja purjekaid
• Pärast haldusreformi on Tõstamaa osavallas asuv Värati Pärnu linna koosseisus

Kunagise Värati kalatööstuse kalasadama kohale Tõstamaal rajati uus väikesadam, mis sobib kasutamiseks nii kalapaatidele kui hobimeresõitjatele. 

Sadam on aluste vastu võtmiseks juba valmis, kuigi kasutusloa vormistamine alles kestab ning avamispidustusted tuleb sadamapidajal esialgu määramatusse tulevikku edasi lükata. Pärnu linnavalitsuse taristu ja ehitusteenistuse projektijuht Alo Tomson ütles, et sadam on praktiliselt valmis, ehitustööd lõpetatud ning sügavused mõõdistatud.

«Sissesõidutee ja sadama sügavus on kohati suuremgi kui projekt ette nägi, veesügavus 2,5 meetrit on tagatud igal pool,» kinnitas Tomson. Tema sõnul käib sadamas hetkel veel omanikujärelevalve, kuid kõik projektiga seotud ehitustööd on lõpetatud ja dokumendid on esitatud. «Navigatsioonihooajaks on kõik kindlasti kasutamiseks valmis,» lubas Tomson. 

Pildi tegemise hetkel olid paigaldamata veel mõned sissesõidufaarvaatri ujuvmärgid, kuid needki on plaanis lähiajal sisse panna. Sadama sissesõidukanal on pikk ja mitmete käänakutega, mistõttu ilma märkideta suudavad selle läbida vaid kogenud kohalikud kalastajad.

«Avamise kohta on mõtteid, aga arvestades eriolukorda, siis ilmselt niipea see ei toimu, oleme olnud sunnitud teisigi üritusi ära jätma,» tunnistas Tomson, kuid lisas, et eriolukorra reegleid järgides ei ole sadamast merele minek ja kalastamine takistatud. Värati sadama rekonstrueerimist kaasrahastati Interregi Eesti-Läti väikesadamate võrgustiku ühisprogrammist. 

Kunagise kalurikolhoosi Pärnu Kalur lagunenud hooned Värati sadamas Foto: Jaano Martin Ots

1950-ndatel kolhooside moodustamise perioodil ehitati Väratisse kalurikolhoosi «Pärnu Kalur» kalatööstus, mida varustasid värske kalaga sealsamas asunud kalasadamasse saabunud laevad. Kalatööstuses töötas sadu inimesi ning toodangut tarbiti üle Nõukogude Liidu. Taasiseseisvumise järel jäi kalatööstus seisma. Sadam täitus setetega ning oli kasutatav vaid väikestele kalapaatidele.