Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/01/05/903096t1h6ce0.jpg)
Ehkki Eesti on mitmete näitajate poolest paljudest eurotsooni riikidest paremas seisus, on laenu võtmine meie ettevõtetele üldjuhul kallim kui teistes riikides. Vaid Portugalis ja Sloveenias on ettevõtete laenuintressid Eesti pankade omast kõrgemad.
Pankade kinnitusel ei ole erinevate riikide keskmiste intresside võrdlemine päris õige. «Üldiselt on laenuintresside adekvaatne võrdlus keerukas, sest selleks on vaja detailset informatsiooni laenuliikide lõikes,» ütles Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm.
Tema sõnul peaks ideaalis võrdlema sama majandussektori ja riskimääraga ning seejuures sama tähtaja ja tüübiga laene. Fikseeritud või muutuva intressimääraga laenu käärid on riikide lõikes kohati üsna suured. Seetõttu ei saa keskmise laenuintressi puhul väita, et laenud oleksid näiteks Soomes odavamad kui Saksamaal.
Soome finantsteenuste föderatsiooni poolt üldistatud Euroopa Keskpanga statistika kohaselt saavad eurotsoonis soodsaid ettevõtluslaene Soome firmad, odavamalt antakse neid ainult Belgias, kirjutas Kauppalehti. Kõige kõrgemat intressi peavad uute laenude võtmisel maksma Portugali, Sloveenia, Eesti ja Kreeka ettevõtted.
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevjuht Robert Kitt selgitas, et arvutamisel lähtutakse laenude kaalutud keskmisest, mis tähendab, et üks ülisuur laen mõjutab tulemust rohkem kui väga paljud väiksemad laenud.
«Üksikute suurettevõtete laenumahud määravad suuresti turu keskmise intressi,» ütles Kitt ning lisas, et keskmisest intressist huvitavam oleks jälgida mediaanintressi, mis jätab kõrvale kopsakate tehingute mõju.
LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juhi Indrek Nuume sõnul võib Eesti keskmisest kõrgem ettevõtete laenuintresside tase olla tingitud tõenäoliselt sellest, et siin tegutsevad pangad ei kaasa kapitali otse rahaturgudelt. Nad saavad seda valdavalt emapankade vahendusel, kes lisavad ka oma väikese marginaali.
«Alternatiivi ilmselt ka väga ei ole, sest Eestis tegutseval pangal ei ole oma väiksuse tõttu sisuliselt juurdepääsu rahaturule,» ütle Nuume ja lisas, et summad jäävad Euroopa mastaapi arvestades liiga väikesteks. Teiseks võimalikuks põhjuseks peab Nuume seda, et Eesti liitus eurotsooniga hiljaaegu ning enne seda oli siinsete pankade ja ka ettevõtete riskitase suurem.