Vabatahtlikud merepäästjad nihutasid valmisoleku merehooajaks varasemaks

Tilgu merepääste selts on väljasõiduvalmiduses alates 30. märtsist. Fotol seltsi eelmisel sügisel soetatud merepäästepaat Larsen B 920 PRO. Foto: Tilgu SAR

• Eriolukord piirab ka väikelaevaliiklust, kalastamist ja hobimeresõitu
• Politsei- ja piirivalveametile saavad merel appi tulla vabatahtlikud päästjad

Sooja ja jäävaba talve tõttu pole navigatsioonihooaeg mõnes piirkonnas katkenudki, mitmel pool on ilusad ilmad meelitanud veekogudele rohkelt hobikalastajaid. Veesõiduohutuse parandamiseks alustavad tänavust hooaega varem ka vabatahtlikud merepäästjad.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) viis vabatahtlike merepäästeühingute seas läbi küsitluse, et selgitada välja vabatahtlike päästeüksuste valmisolek merepäästesündumustele reageerimiseks. PPA juhtivkorrakaitseametniku Marge Kohtla sõnul on kaardistuse tulemusel selgunud, et käesoleval hetkel on valmisolekus 26 vabatahtlike merepäästeühingute reageerimispunkti, märtsi lõpus või aprilli alguses lisandub nendele veel vabatahtlikke merepäästeüksuseid. Üksuste raporteeritud reageerimiskiirus on küll veel erinev, varieerudes viieteistkümnest minutist kahe-kolme tunnini. Enamus täna valmisolekust teatanud vabatahtlikke SAR-üksusi on valmis välja sõitma poole tunni jooksul. 

Vabatahtlikud merepäästjad on vajadusel valmis välja sõitma

«Meil on hea meel, et enne hooaja algust on juba nii palju üksuseid valmisolekus. Vabatahtlikke merepäästjaid on võimalik PPA-l kaasata merepäästetöödele, samuti ennetustegevusse õnnetuste ärahoidmiseks. Samuti on merepäästjad PPA-le heaks koostööpartneriks info jagamisel,» selgitas Kohtla. 

Eriolukorra tõttu kehtestatud piirikontroll ning liikumispiirangud Lääne-Eesti saartel mõjutavad märkimisväärselt ka väikelaevaliiklust, kalastamist ning hobimeresõitu. Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepäästeühingu juhatuse liige Tanel Matsi kinnitas, et vabatahtlikud merepäästjad tunnevad vajadust ja soovi tulla riigile ja PPA-le keerulises olukorras appi. Ta selgitas, et ametlikult algab vabatahtlike merepäästehooaeg 1. mail, kuid suur osa ühingutest on juba alustanud või jõuavad valmisolekusse lähipäevil.

«Pingutame, et võimalikult paljud merepäästeühingud oleksid valmis reageerima sündmustele rannikuvetes võimalikult kiire ajaga. Sellega võtame PPA koormust vähemaks, et meie saaksime tegeleda merepäästetöödega ning PPA saaks keskenduda rohkem kriisiolukorra lahendamisele,» rääkis Matsi.  

Tekkinud olukord vabatahtlike päästeorganisatsioonide jaoks täiesti uus väljakutse

Päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi sõnul on tekkinud olukord vabatahtlike päästeorganisatsioonide jaoks täiesti uus väljakutse. «Loodetavalt on tegemist PPA ettenägelikkusega, et päästeüksuste ja komandode töö nii maal kui merel jätkuks ka siis kui keegi kutselistest päästjatest peaks haigestuma või üksus karantiini minema,» selgitas Killandi. Ta selgitas, et päästestruktuuride töö ja toetus kogukonnale peab olema tagatud ka eriolukorras ning selleks ongi oluline vabatahtlikest päästjatest koosneva reservi valmisolek. 

«Vabatahtlike päästjatena oleme eesliinil kogu aeg ja kriis ei muuda siin midagi. Oleme kogu aeg valmis inimesi päästma. Säilitame ise rahu ja kutsume ka kogukonnas rahu säilitama,» kinnitas Killandi.

Muudatused kohalikus rannasõidus

Hetkel pole piiratud lõbusõidulaevade liiklust kohalikus rannasõidus, kui väljutakse mandril asuvast sadamast. Kui ei siseneta liikumispiiranguga valdade territooriumil asuvatesse sadamatesse, on sellised lõbusõidud lubatud, merele võib minna ka kalastamiseks või teisteks merel tehtavateks töödeks. 

Euroopa Liidu sisepiiril piirikontrolli taastamise ja riigipiiri valvamise ajutise taaskehtestamisega seoses kehtib ka väikelaevadel piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad silduda mõnes liikmesriigi sadamas.

Kui kalamees väljub püügile mandril asuvast sadamast ja ei sisene liikumispiiranguga valdade territooriumil asuvatesse sadamatesse ning pärast püüki sildub uuesti mandril asuvasse sadamasse, siis tema liikumise suhtes mingeid piiranguid pole.

Kui veesõiduki juht soovib teatada enda või oma kaaslaste merele minekust ning tagasitulekust, võib teate edastada merevalvekeskusele telefonil 6191224 või kasutades mereraadiosidet VHF. Piitiveekogudel liikumise registreerimise kohustus tuleneb riigipiiri seadusest ning selle saab registreerida ka veebilehel www.piiriveekogu.ee

Tanel Matsi rõhutas, et enne merele minekut võiks tutvuda eriolukorra juhi vastavate korraldustega lehel riigiteataja.ee. Samuti tuletas ta meelde, et merele minnes tuleks sisse lülitada VHF raadiojaamad ning olla valmis selleks, et väikelaeva tegevuste vastu tuntakse kõrgendatud huvi.