Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2020/03/20/13017243t1h39b1.jpg)
Pea kaks nädalat kestnud nafta hinna kukkumisele tõmmati eile tugevat pidurit ning langustrend asendus eile ajaloo suurima tõusuga.
Brenti nafta hind hüppas 14 protsenti 28,47 dollarini kuid peamiselt USAs kaubeldava WTI hind koguni 24 protsenti 25,22 dollarini barrel. Nii palju pole nafta hind ühe päevaga mitte kunagi tõusnud.
Hinnad hakkasid kerkima juba eile hommikul. Kõigepealt oli selle tõukeks USA energiaministeeriumi tellimus kuni 30 miljoni barreli ostmiseks riigi strateegilistesse reservidesse. Pakkumine on abiks eelkõige USA naftatootjatele.
Seejärel andis nafta hinnale tõuke The Wall Street Journal, kes kirjutas, et USA on kaalumas avaldama Saudi Araabiale diplomaatilist survet sundimaks neid vähendama toodangut tasemele, mis oli esialgu planeeritud. President Donald Trumpi administratsioon otsivat ka võimalusi Venemaale uute sanktsioonide kehtestamiseks.
Nafta hind läks kaks nädalat tagasi vabalangusesse pärast seda kui Venemaa ei nõustunud vähendama koos Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooniga (OPEC) tootmist, millele Saudi Araabia reageeris nafta ekspordihindade alandamise märkimisväärselt tootmise suurendamisega.
Eile murdusid (arvatavasti avaliku surve tõttu) ka meie kütusemüüjad, alandades pärast kaks nädalat kestnud hindade külmutamist bensiini 95 hinda viie ja diiselkütuse hinda nelja sendi võrra.
Täna hommikul jätkas nafta hind väikese tõusuga.