Teise pensionisamba maksed peatatakse

Õige aeg pensioni kogumisele mõtlema hakata on nii vara kui võimalik. Foto: Joe Giddens / PA

Peaminister Jüri Ratas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et raskendatud majandusolukorra abipaketi osana peatatakse ajutiselt teise pensionisamba sissemaksed. Plaani on tugevalt kritiseerinud nii keskpank, suurpangad kui ka börs.

Ratas lisas, et esimese abipaketi maksumus on kokku 2 miljardit eurot ehk ligi 7 protsenti SKTst. Meetmete eesmärk on leevendada majanduse kriitilist algfaasi ning aidata ettevõtjaid ja töötajaid ning tagada, et pankrotistumisi ja koondamisi tuleks võimalikult vähe.

Majandusmeetmete pakett sisaldab laenukäendust, laenumaksete ajatamist, käibelaenu ja investeerimislaenu. Tööturu toetus, millega kompenseeritakse kriisi tõttu töö kaotanud inimeste töötasu 70% ulatuses, läheb maksma 250 miljonit eurot. 

Ratas lisas, et samuti hakkab riik hüvitama esimest kolme haiguspäeva ning kriisiperioodil peatatakse ajutiselt teise pensionisamba sissemaksed sarnaselt 2009. aastale.

Teise pensionisamba sissemaksete idee käis välja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul lõpetaks see raha sundkorras saatmise langevatele börsidele, mis võimaldab säästa inimeste ja maksumaksjate raha kriisi mõjude leevendamiseks.

Maksete peatamise kaalumist on kinnitanud EKREsse kuuluv rahandusminister Martin Helme, kes kirjutas Facebooki postituses, et teise pensionisambasse tehtavate maksete peatamine vabastaks umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kätte saadavat palka. 

Ideed on kritiseerinud Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul poleks maksete peatamine mõistlik, kuna valitsus on välistanud praeguses olukorras ka kärbete tegemise. «See oleks kärbe tulevaste pensionäride arvelt,» ütles Müller teisipäeval pressikonverentsil. «Seda ettepanekut me omalt poolt ei pea kõige paremaks.»

Ka Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul toimivad kriisi leevendamise meetmed hästi siis, kui need on suunatud kriisis kõige enam kannatada saavatele osalistele, näiteks töökoha kaotanud inimestele. «Pensionifondide sissemaksete peatamine ei suurenda kuidagi palgata jäänud inimeste sissetulekut,» märkis Tamla. «Seetõttu pole see antud ja loodetavasti lühiajalise kriisi leevendusena mõelduna kõige otstarbekam meede.»

Luminori Baltikumi juhi Rasmus Pikkani sõnul on ajalugu pensionikogujate seisukohast näidanud, et maailmamajanduse nõrkuse perioodil kogumise katkestamine vähendab saadavat tulu järgnevast majandustõusust. «Kui riik otsustab pensioni sissemaksed katkestada, siis lühemas perspektiivis vabastab see riigile küll rohkem raha, kuid pikemas perspektiivis on kaotajateks siiski pensionikogujad. Pikaajalist pilti vaadates võib just praegu olla parim aeg investeerimiseks, sest turud on juba suure languse läbi teinud,» ütles ta.

Pensioniüksuse juhi sõnul on pikaajaline kogumine ainus strateegia, mis tagab kindluse, et saadakse osa pikaajalisest majanduse käekäigust. «Regulaarse kogumise jätkamine turgude madalseisus annab võimaluse luua parem positsioon olukorraks, kui majandus ja turud taastuvad. Samas kui valitsus soovib oma ettepanekuga eelarvekulusid kontrolli all hoida, siis tuleks jätta inimestele võimalus ise suuremas koguses panustada. Majanduse taastumisel tuleks see aga riigi suuremate sissemaksete näol tasandada – nii nagu tehti eelmise kriisi ajal,» rõhutas Pikkani.

Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa lisas, et pensionimaksete peatamisest võidetava raha mõju oleks aga väga väike ning riigil on teisi ning mõistlikumaid meetmeid. «Praeguses olukorras ei ole see ainus koht,» ütles ta. Teise samba maksete peatamist ei saa börsijuhi sõnul pidada ka pikaajaliselt kuidagi jätkusuutlikuks. «Kui me täna võtame sealt raha välja, saame toetada lühiajaliselt ühte-kahte projekti,» selgitas Ots.

Mäletatavasti peatati teise samba sissemaksed ka eelmise suure majanduskriisi ajal 1. juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni, kuid inimesed said ühepoolselt makseid jätkata. Samuti oli neil võimalik oma sissemakset ajutiselt suurendada kolme protsendini tulust. Sisse­makseid jätkanutele maksis riik aastail 2014–2017 teise pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti tulust sotsiaalmaksu arvelt.