Koroonaviiruse kahtlusega jäätmeid liigiti koguda ei tohi

Prügivedu eramajade juurest, Viimsis. Foto: Madis Veltman

Keskkonnaministeerium avaldas korduma kippuvatele küsimustele vastused, mis aitavad tuua selgust jäätmekogumisse eriolukorra ajal. 

Ministeerium pani südamele, et eriolukorra ajal on väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. «Kodusel režiimil on paljud Eesti inimesed nüüd olnud juba mõne päeva ning küllap märkavad kõik igapäevase jäätmetekke hüppelist kasvu,» nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. «On äärmiselt oluline mõista, et diagnoositud koroonaviiruse või tolle kahtluse korral kogutaks ka jäätmeid tavapärasest teisiti,» manitses ta. 

Heinma rõhutas, et viirust kandes on kõige olulisem hoida enda ja teiste tervist, mistõttu tuleb vastupidiselt tavareeglitele panna kõik endaga otseselt kontaktis olnud jäätmed ühte kilekotti, sulgeda too hoolikalt ning visata segaolmejäätmete sekka.  «Nimetagem neid koroonajäätmeteks, mida tuleb käsitleda nakkusohtlikena ning nad tavaprügist eraldi hoida. Kui aga viirust ega otsest viirusekahtlust pole, jätkub kõik tavapäraselt. Kindlasti tuleks jätkata biojäätmete eraldi kogumist,» lisas Heinma.

Niisiis: jäätmete liigiti kogumisega tuleks jätkata, aga hetkeolukorras ainult tervetel inimestel. Jäätmekäitleja AS Keskkonnateenused on selgitanud, et piirang koroonaviirusesse nakatunud inimeste puhul on oluline, kuna sorteeritud jäätmeid sordivad jäätmekäitlejad hiljem omakorda liinil käsitsi. 

Koroonaviiruse levikuga seotud jäätmeteemalised korduma kippuvad küsimused lähevad üles Keskkonnaministeeriumi kodulehele ning neid täiendatakse jooksvalt.

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita.

Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid, kuhu need panna?

Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega, kuniks olete tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis mitte visata võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid panna need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui polda kindel, kas jäätmetel võib olla nakkusohtu, tuleks suhtuda neisse ettevaatusega kui nakkusohtlikkesse.

Kuidas ma saan karantiinis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida eriolukorra sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks karantiini ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat hügieeniprobleemi elamises, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja see tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun nagu kõik teisedki isolatsioonis, siis kuidas jäätmete sortimisega on?

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võib ja tulebki jätkata jäätmete liigiti kogumist. 

Siinkohal on paslik meelde tuletada, et salvrätikud ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

• Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
• Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutate näiteks kauplustes käimiseks vm, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis. 
• Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Seda tuleb teha ka pärast prügikasti katsumist.

Kuidas käib jäätmete kogumine haiglates, tervishoiuasutustes?

Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid tuleb arvata nakkusohtlike jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega. Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal juhendi tervishoius tekkivate jäätmete käitluse kohta (loetav SIIN), kus on käsitletud ka nakkusohtlike jäätmete käitlemist. 

Kas ja kuidas saab eriolukorras jäätmeid ära anda?

Esmalt tuleb veenduda, et jäätmete kogumiskohad üldse avatud on. Praeguseks on suurem osa neist oma uksed ajutiselt sulgenud ja jäätmete vastuvõttu ei toimu. Lisaks kehtib praegu soovitus püsida kodudes ning mitte puutuda kokku teiste inimestega.

Kui aga siiski on võimalus ja tuntav vajadus jäätmeid ära anda, siis tuleb veenduda, et isikutuvastus käiks võimalikult kontaktivabalt, ja hoida distantsi. ID-kaardiga tohib isikut tuvastada vaid juhul, kui on võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul saab isiku tuvastada näiteks tema aadressi küsides. 

Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja võimaldada vaid kaardimakseid.

Mida pean teadma, kui hoian jäätmejaama sel keerulisel ajal avatuna?

Oma töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ning oluliselt suurendada hügieeninõudeid.

• Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Vajadusel oodata töötlemisega vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises. 
• Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks distants, et ei oleks kokkupuudet järjekordades seistes jms. 
• Jäätmejaamas tuleb regulaarselt kasutada desinfitseerimisvahendeid, et puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud rohkelt kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).  
• Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötades on äärmiselt oluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. 

Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, tuleks KOVil jagada inimestele sellekohast infot. Elanikel võib kodus olles tekkida soov kasutada vaba aega majapidamise korrastamiseks ning KOV peaks andma elanikele teavet, kas ja millal on võimalik jäätmejaama kasutada.

Elanikele tuleks soovitada ka avatud jäätmejaamade kasutamisest võimalusel hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud. Nii on jäätmejaama töötajatel kui ka elanikel endal ohutum.

Millised nõuded on jäätmete käitlejatel eriolukorras?

Tööandja peab garanteerima, et tema töötajad oleksid võimalikest ohtudest ja eriolukorra käitumisjuhistest teadlikud. 

• Segaolmejäätmeid, mis võivad sisaldada nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk inimesed ei tohiks jäätmetega kokku puutuda.
• Rohkelt kasutatavad pinnad, nagu näiteks uksenupud ja -lingid, seadmed jm, tuleb regulaarselt desinfitseerida. 
• Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.