/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/09/26/12599354t1haf0d.jpg)
Autoettevõtete liidu hinnangul vajab Eesti bussiveosektor kriisiga toimetulekuks valitsuselt täiendavaid meetmeid.
Liit: ilma valitsuse meetmeteta bussiveosektor kriisi üle ei ela (2)
Kolmapäeval saatis Eesti suuremaid bussitranspordiettevõtteid esindav autoettevõtete liit valitsusele ettepanekud ja ootused ning kutsub riigijuhte kujunenud olukorrale lahendust leidma, teatas liit.
Liidu esindaja Madis Lepa sõnul on bussiveo sektor sattunud kriisi tõttu väga kiiresti väga raskesse olukorda.
«Täna ühtegi tellimusvedu enam välja ei sõida, ettevõtete töötajate tööle ja kojuvedu on kahanenud 50 protsendile ja langus jätkub, kommertsliinidest 50 protsenti on suletud ja see jätkub, riik ja kohalikud omavalitsused on pannud kinni avalikud õpilasveod ning täna on laual täiendavate avalike liinide sulgemise küsimus,» ütles ta.
Lepp lisas, et samas on bussiettevõtted seotud suure tööjõu hulga ja suuremahuliste laenude ja liisingutega.
Liit tegi valitsusele ettepaneku, et kõik inimesed, kes on karantiinis enda, laste või riiklike piirangute tõttu, saaksid töölt eemal oldud päevade eest haigekassalt hüvitist alates esimesest päevast 80 protsendi ulatuses kuni riigis kehtiva eriolukorra ja/või vastava inimese või tema laste karantiini lõppemiseni.
Samuti soovib liit, et kõik ettevõtted, kellele pole sektoris tööd anda mahtude vähenemise tõttu rohkem kui 30 protsendi ulatuses, saaksid saata töötajaid ühepäevase etteteatamisega «koroonapausile» esialgu kuni kolmeks kuuks ja neile töötajaile makstaks töötukassast toetust 80 protsenti senisest töötasust.
Kui riik peaks vähendama avaliku liiniveo mahtusid, siis peaks liidu ettepanekul jätkama ettevõtetele tasu maksmist sõitmata jäänud kilomeetrite eest põhimõttel: lepinguline kilomeetri tasu miinus kütuse kulu.
Samuti peaks liidu teatel andma reisijateveo ettevõtetele õiguse taganeda klientidele ja reisijatele tasu tagastamisest juhul, kui ettevõtja on kulud kandnud ja nende tagasisaamine ei ole võimalik.
Riigipoolne force majeure'i tõlgendus võimaldaks kõigil reisijateveo sektori liisingu- ja laenuvõtjail minna ühepoolselt kuueks kuuks maksepuhkusele ning vastava perioodi võrra lükkub edasi ka liisingu või laenu lõpptähtaeg, märkis liit.
Kui eelnev punkt pole aga riigi poolt tehtav, on liidu teatel vajalik reisijateveo ettevõtetele Kredexi laen, käendus või garantii, et reisijateveo ettevõtted saaksid jätkata oma laenumakseid ja/või taotleda maksepuhkust.
Kui valitsus ei näe võimalust neid meetmeid pakkuda, on autoettevõtete liidu hinnangul ainuvõimalik, et pankrottide vältimiseks vabastataks reisijateveo ettevõtted esialgu vähemalt kolmeks kuuks käibe-, sotsiaal- ja tulumaksust.
Kui kriis peaks jätkuma või süvenema, tuleks liidu hinnangul ettevõtete maksudest vabastamist pikendada kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni reisijateveo sektoris.
Samuti teeb liit oma pöördumises ettepaneku, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsuks kokku kogu bussiveo sektorit hõlmava töörühma, mis vahendab kriisiolukorras operatiivselt ning regulaarselt infot riigi ja ettevõtjate vahel. Samuti on liidu hinnangul vaja infoseminare ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks.