Eriolukord ja puhkused: millised on töötaja õigused?

Tööandja peab puhkuste ajakava koostama vähemalt aasta esimese kvartali ehk märtsi lõpuks. Foto: Pexels / CC0 Licence

Riigis väljakuulutatud eriolukord on paratamatult tekitanud situatsiooni, kus tööandjatel ei pruugi olla võimalik töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda, kuivõrd töömaht on olenevalt ametikohast oluliselt vähenenud või vastupidi oluliselt suurenenud. Selles valguses käis advokaadibüroo Eversheds Sutherland üle tööandjate ja töötajate õigused puhkuste reguleerimisel. 

Töölepingu seadus ei näe tööinspektsiooni kinnitusel ette sundpuhkust ja isegi kui tööandjal pole töötajale tööd pakkuda, on ta töölepingu seaduse järgselt kohustatud talle maksma keskmist töötasu. Lisavõimalusena on laual töötaja ja tööandja omavaheline tasustamata puhkuse kokkulepe, aga see saab toimuda ainult töötaja nõusolekul.

Küll aga sätestab töölepingu seadus tööandja õiguse määrata töötaja põhipuhkuse aja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Tööandja kohustub koostama puhkuste osas ajakava ning tegema selle töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul (st hiljemalt märtsikuu lõpuks).

Kui tööandja ei ole kalendriaasta puhkuste ajakava veel teatavaks teinud, siis on tööandjal praegu õigus määrata põhipuhkused puhkuste ajakavas vastavalt oma vajadusele, v.a siis, kui töötajal on seaduse järgi õigus nõuda puhkust temale sobival ajal.

Õigustatud isikuteks on töölepingu seaduse kohaselt:

• Naistöötaja vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.
• Meestöötaja vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal.
• Vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last.
• Lapse koolivaheajal: vanem, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last.
• Koolivaheajal: koolikohustuslik alaealine.

Tööandjal on õigus ise määrata kalendriaasta põhipuhkuste aega ainult kuni märtsikuu lõpuni. Kui tööandja ei ole selle aja jooksul põhipuhkuse aega määranud ning puhkuste ajakava teatavaks teinud, siis on töötajal õigus minna puhkusele, teavitades sellest 14 kalendripäeva ette. Kui aga puhkuste ajakava on tänaseks päevaks tehtud töötajatele teatavaks, siis on selle muutmine üldjuhul võimalik üksnes poolte kokkuleppel.

Siinpuhul on oluline märkida, et põhipuhkust saab osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et kui tööandja soovib põhipuhkuse aja määrata ühes osas, siis on tal selleks õigus. Kui tööandja soovib põhipuhkuse jagada osadeks, siis selleks on tal vaja töötaja nõusolekut.

Ühtlasi ei näe seadus ette tööandja õigust kohaldada ühepoolselt tasustamata puhkust. Tasustamata puhkus eeldab poolte kokkulepet. Kui töötaja ei ole nõus tasustamata puhkusega, siis on tööandja kohustatud tasuma töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd.

Kas tööandjal on õigus muuta põhipuhkuse aega?

Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal õigus töötaja puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Nimetatud normi kohta kõrgemate kohtute kohaldamispraktika puudub, kuid tööinspektsioon on avaldanud seisukoha, et «ettenägematu olulise töökorraldusega seotud hädavajadus» on erandlik olukord, mida ei olnud võimalik ette näha ja mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja puhkus katkestada, töötaja tööle kutsuda ning tööajakava vastavalt ümber teha.

On vähetõenäoline, et riigis väljakuulutatud eriolukord iseseisvalt on liigitatav selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annab tööandjale õiguse töötaja puhkus katkestada või edasi lükata. Eriolukorraga koos peab kaasnema kahju tekkimise oht.

Näiteks on eriolukorrale tuginedes haiglatel õigus katkestada või edasi lükata töötajate planeeritud puhkused, kuivõrd haiglad täidavad nakkushaiguste vastu võitlemisel kandvat rolli ühiskonnas ja peavad teenima keerulises ja prognoosimatus olukorras ühiskonna vajadust saada juurdepääs tervishoiuteenusele. Küll aga ei pruugi säärane eriolukord õigustada jaekette katkestama või edasi lükkama töötajate puhkusi, kelle tööülesanneteks on kojukande korraldamine tulenevalt asjaolust, et toidukaupade tellimine koju on eriolukorra tulemusel oluliselt suurenenud.

Puhkuste katkestamisel peab arvestama ka põhimõttega, et puhkuste katkestamisest tekkinud töötajate kulud tuleb neile hüvitada. Tööinspektsioon on selliste kuludena nimetanud nt reisi tühistamisega seotud tagastamatuid kulusid (laeva- või lennupiletite maksumust, nende ümbervahetamisega seotud kulusid jne).