:format(webp)/nginx/o/2011/11/24/850950t1h98fa.jpg)
Detsembris lõppes Eesti-Läti laenuleping, mille lõunanaabrid jätsid kasutamata.
Detsembris lõppes Eesti-Läti laenuleping
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Läti laenuleping ja Põhjamaade vaheline koostööleping kirjutati Riias alla 21. septembril 2010. Eesti valitsuse korraldusega võimaldati sellega kuni 22.12.2011 Lätile laenu kuni 100 miljonit eurot, tähtajaga kuni 15 aastat selleks, et tagada Läti majanduse stabiliseerimise rahvusvahelise abiprogrammi realiseerimine.
Eesti laen oli osa rahvusvahelisest abist Lätile, mida Läti taotles 2008.a. lõpul. Läti abiprogrammi maht oli kokku 7,5 miljardit eurot ja sellest osalesid IMF, Euroopa Komisjon, Maailmapank, EBRD, Tšehhi, Poola ja Põhjamaad – Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti.
Kuna Läti finantsolukord paranes programmiperioodi jooksul oluliselt, siis ei kasutanud Läti laenu kogumahus ning üksikute riikide, sh Eesti, poolt võimaldatud laene ei võetud üldse. Kokku võttis Läti Euroopa Komisjonilt, IMFilt ja Maailmapangalt laenu 4,4 miljardi euro ulatuses.
Läti abiprogramm lõppeb käesoleva aasta 20. jaanuaril. Möödunud aasta detsembris Euroopa Komisjoni ja IMFi poolt Läti programmile antud lõpphinnangus järeldati, et Läti valitsuse reformid on taganud programmi eduka täitmise ning lisafinantseerimist ei vajata. Läti tegevust hinnati nii eelarve konsolideerimises kui ka struktuursete reformide elluviimises õnnestunuks, millega soovitati ka jätkata, et saavutada eelarve struktuurne ülejääk ning riigivõla kriisieelne tase. Läti ambitsioonikad eesmärgid programmis seati eeskujuks ka teistele Euroopa Liidu ja IMFi programmidele.