Raskustes ettevõtjatele terendab esimene päästerõngas (3)
17. märts 2020, 00:01
/nginx/o/2020/03/16/13011373t1h6191.jpg)
Eilsel veebikonverentsil tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi koroonaviiruse leviku tõttu raskustesse sattunud ettevõtete esimest abipaketti, mis avalikustatakse juba sellel nädalal.
Riigilt on abi palunud juba majutus- ja teenindussektor, mis on saanud kriisiolukorras esimese hoobi, näiteks eile teatas Tallink, et sulgeb oma neljast hotellist ajutiselt kolm. Eesti reisiettevõtteid ühendava turismifirmade liidu sõnul on reisisektor jõudnud allapoole nullpunkti, kus reisiettevõtted saavad ainult kahjumit ning ees seisab töötajate koormuse vähendamine ning koondamine. «Keskeltläbi on ETFLi liikmete käibe langus 70–90 protsenti, mõningate ettevõtete puhul ulatub käibe kadu kuni saja protsendini,» lisas Lugus. «Tegeleme klientide koju toomisega ja reisidele saatmine on täna minevik.»
Esimene riigi abipakett ongi seotud tekkinud turušokiga, mis tõi kaasa järsu languse käibes ning prioriteediks on ära hoida töötajate koondamised. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös valmiv abi keskendub raskustesse sattunud ettevõtete kulude lühiajalisele kontrolli all hoidmisele, tööjõu- ja likviidsusprobleemidele. «Meil on selge kava ja praegu töötame detailidega. Esimene pakett on seotud tekkinud turušokiga,» kirjeldas asekantsler Lubi.
Ta lisas, et nii esimene pakett kui ka järgmised plaanitud paketid on lühiajalise iseloomuga ja puudutavad eelkõige tööjõudu. Asekantsler toonitas, et tehakse kõik võimalik, et töötajad saaksid tööle jääda ja ettevõtted ei peaks mõtlema teistele alternatiividele.
/nginx/o/2020/03/16/13011371t1h5ba6.jpg)
«Meil on plaanis suurendada Kredexi võimalusi koostöös pankadega, et ettevõtetele vastu tulla ja likviidsusprobleeme lahendada. Praegu on fookus lühiajalisel paketil – kuidas järgmised mõned nädalad kuni poolteist kuud vastu pidada,» rääkis ta.
Lubi rõhutas, et ministeeriumi pidev sõnum on see, et iga tulevase riigipoolse piirangu kehtestamisel tuleb arvestada majanduslikku mõju. «Muidugi on rahva tervis prioriteet, aga peame vaatama, et majanduse vereringe kinni ei jääks. Kaubavahetus peab jääma toimima. Kui me selle kinni keerame, siis on seis väikesele riigile halb. Praegu ei ole sellist suunist antud,» lisas ta.
Ministeeriumi soov on, et esimene pakett saaks sellel nädalal avalikuks. «Pikaajaliste meetmete paketiga töö käib ja loodame ka need lähiajal valmis saada. Kõige kiiremalt on vaja käima panna šokimeetmed, aga meil on suur hulk alternatiive edasiste sammude jaoks,» ütles Lubi.
Esimese paketi maksumust ei saa Lubi sõnul veel hinnata. «Me oleme võtnud lähenemise, et peame olema kõigeks valmis. Teeme koostööd ettevõtetega ja pakett tuleb likviidsusvajadustele vastav,» lisas ta.
Peale töötukassa teeb ministeerium koostööd maksu- ja tolliametiga, et toetada ettevõtete suutlikkust makse tasuda. «MTAga on räägitud ja nad on öelnud, et neil on olemas valmidus iga ettevõttega läbi rääkida ja nad on valmis leidma paindlikke lahendusi,» kinnitas Lubi.
Kaubandus- tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et ettevõtjatele on oluline, et otsused tuleksid võimalikult kiiresti. «Olukord on keeruline ja muutub iga tunniga. Praegu on tähtis, et sõnumid oleksid selged ja ühesed,» lisas ta. Näiteks läks eile liikvele valeinfo alkoholimüügi piirangu ja liikumiskeelu kohta Harjumaal. Kuna iga infokild mõjutab kriisi ajal tarbijate otsuseid, tuleks sellise valeinfo levikut igati vältida.
«Kui inimesed jäävad töötuks, siis väheneb tarbimine ja mõju majandusele on pikaajalisem.»
Luminori peaökonomist Tõnu Palm
Paltsi sõnul on prioriteet selgelt tervishoiuteenuste tagamine ja meditsiinitarvete jõudmine abivajajateni. Ettevõtjad on aga enim hädas tööjõuga. «Kui käive kukub nulli, siis tuleb otsustada, mida töötajatega edasi teha,» selgitas ta. Just selles vallas ootavad ettevõtted riigi tuge. Ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm rõhutas eilset majandusprognoosi esitades, et koondamisi tuleks iga hinna eest vältida. «On selge, et majanduskasvu arvud tulevad tänavu negatiivsed, ent hullema ärahoidmiseks on oluline, et ka erasektor ei kaotaks töötajaid. Kui inimesed jäävad töötuks, siis väheneb tarbimine ja mõju majandusele on pikaajalisem,» rääkis Palm.
Ka naaberriikides käib töö majandusmõjude leevendamiseks. Näiteks teatas Läti rahandusminister Jānis Reirs eile, et ettevõtjatele kavatsetakse toetuseks anda kuni kolm aastat maksepuhkust. Maksuameti juht Ieva Jaunzeme ütles, et seadus näeb ette kuni aastase maksepuhkuse, kuid kaalutakse võimalust pikendada seda kolme aastani.
Paltsi sõnul tuleks Eestis esmalt rakendada maksude ajatamist ja seejärel vajaduse järgi kaaluda loobumist. «Sektorites, kus tööjõukulud moodustavad suure osa, näiteks hotellinduses ja teeninduses, kaob käibe kukkumisega nulli lähedale nagunii suur osa maksukohustusest ära. Seega tuleks esmalt tegeleda likviidsuse ja tööjõuga,» ütles ta.
Ametiühingud: oodake koondamistega
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson on pannud tööandjatele südamele mitte koondada töötajaid enne, kui töötukassa avalikustab omapoolsed leevendusmeetmed koondamiste ja palkade vähendamiste puhul. Töötukassa nõukogu koosolek, kus meetmeid arutatakse, toimub täna.
«See kriis on teistsugune ja oluline on mitte lasta kõiki sektoreid vabalangusse. Usun, et teisipäevased otsused töötukassa nõukogus toovad uusi ideid, kuidas ettevõtete ees seisvaid probleeme lahendada viisil, et töötajate olukord tunduvalt ei halvene,» ütles ta.
Valitsus on teavitanud partnereid kavatsusest luua kiired mehhanismid koduses karantiinis olevate inimeste ja ettevõtete toetamiseks.Kuna töötukassa muudatuste rakendamiseks pole vaja seadusi muuta, on nende rakendumiskiirus Petersoni sõnul suur.
Ta juhtis lisaks tööandjate tähelepanu sellele, et seaduse järgi tuleb suuremad koondamised ja töötasu ajutised vähendamised kollektiivselt läbi arutada ja seal on omad tähtajad. Informeerimise-konsulteerimiseta võivad muudatused osutuda ebaseaduslikeks, selgitas Peterson.