Advokaat: kindlustuslepingud kehtivad ka eriolukorra ajal

Foto: Pexels / Pixabay / Scanpix

Advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff pani tarbijatele südamele, et nad ei jätaks praeguses segases olukorras kahjunõudeid tegemata. 

«Minuni on jõudnud informatsioon, et mõned kindlustusseltsid annavad oma kindlustatud isikutele telefoni teel eksitavat informatsiooni, nagu neil ei oleks mõtet reisikindlustuse kahjunõude avaldusi üldse saata, kuivõrd WHO juht on nimetanud toimuvat pandeemiaks ning inimesed peaksid mõistma, et neil justkui polekski reisikindlustust. Mõned kindlustusseltsid on ka kodulehel jaganud infot, et ka igasugune kaudne seos koroonaviirusega välistab reisikindlustuse kehtivuse,» avas reisikindlustuse tandril toimuvat advokaadibüroo LMP advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.

«Veelgi huvitavamaks teeb sellise tõlgenduse asjaolu, et kui nõustuda kindlustusseltside sellise lähenemisega, siis ei peaks täna nii mõnigi teine kindlustus kehtima, nt kodukindlustus, kasko jne, sest nii mõnelgi kindlustusseltsil on pandeemia välistatud üldtingimustega, mida kohaldatakse kindlustusseltsi kõigile eriliiki kindlustuslepingutele,» jätkas ta.

Reilik-Bakhoff kinnitas, et kuna kindlustustingimusi tuleb kohaldada koos asjakohaste kindlustusõiguse põhimõtetega, siis on kindlustusseltsidel kohustus vaadata kõiki juhtumeid eraldiseisvatena ning hinnata kindlustusjuhtumitele laienevat kaitset iga juhtumi põhjal eraldi. «Eriolukord annab riigile erinevaid võimalusi tegeleda hädaolukorra tõrjumisega, kuid ei muuda kehtetuks põhiõigusi, seadusi ning eraõiguslikke lepinguid, mistõttu ei saa kindlasti öelda, et kindlustuslepingud pandeemia ajal ei kehtiks,» kinnitas Reilik-Bakhoff.

Ta lisas, et praeguses segases olukorras on kõik mõisted vaja üle hinnata ning on võimalik, et need mõisted vajavad hindamist just tagantjärele. Näiteks, et mida täpsemalt tähistavad ja katavad terminid pandeemia või epideemia, mispuhul pandeemia/epideemia ka tegelikult eksisteerib ja kuna on tegemist vaid selle ohu ning tõrjumisega, kuidas tekkinud olukord muudab kindlustusriske ning kes peaks need riskid enda kanda võtma, kas kindlustused või tarbijad jne.

Reilik-Bakhoff pani aga keskse ideena klientidele südamele, et tarbijad ei jätaks oma kahjunõudeid esitamata pelgalt, kuna kindlustusselts väidab telefoni teel, et kliendil justkui polekski uudses olukorras näiteks reisikindlustust. Seda eriti siis, kui kindlustusselts pole teinud kindlaks juhtumi asjaolusid ega tegelikku olukorda. Avalduse tegemata jätmine võib viia olukorrani, kus tegelikult kindlustuskaitse alla minev juhtum jäetakse hüvitamata ning hiljem võib kindlustusselts väita, et nõue on esitatud hilinenult.

«Minu kindel soovitus on esitada oma kahjunõude avaldused koos tõenditega tähtaegselt ning oodata ära kindlustusseltsi juhtumist lähtuv hinnang. Kui kindlustusseltsi otsus mitte hüvitada kahjusid ei ole põhjendatud, on võimalik seda vaidlustada tavaliselt ühe aasta jooksul pärast otsuse tegemist,» õpetas Reilik-Bakhoff.