Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2020/03/13/13006190t1h66a9.jpg)
Aastal 1991 ülikooli viimase kursuse tudengi Jaan Pillesaare (52) loodud ettevõte Helmes on tänaseks kasvanud enam kui 800 töötajaga üleilmseks tarkvaraettevõtteks.
«Me ei ole Eesti ettevõte, me oleme globaalne ettevõte,» kõlab tänavuse aasta ettevõtja nominendi Jaan Pillesaare esimene sõnum, kui temaga Helmese Lõõtsa tänava kontoris kohtume, et tema ettevõtte ja maailma asjadest rääkida.
Eestisse on Helmesel jäänud vaid neljandik kogu töötajaskonnast, Tallinna kontoris saab praegu tööd 220 inimest. Osad ärisuunad ja kliendid on veel Eestisse jäänud ja nemad tahavad, et saaksid kohapeal teenindatud.
«Samas Eestis äri laiendamine muutub järjest raskemaks, sest tööjõumaksud on siin kõrged. Töötasud hakkavad jõudma juba maailmatasemele ja kui riik korrutab selle maksude näol veel kahega, siis olemegi hinnakonkurentsis maailmatasemest üle. Osa tööjõumaksudest võiks lubada ettevõtetel töötajatele palgalisana välja maksta ning selle arvelt mõned riigiteenused tasuliseks muuta,» pakub Jaan Pillesaar.
Kõrged tööjõukulud ongi tinginud asjaolu, et enamik viimastel aastatel Helmesesse palgatud inimestest asuvad Eestist väljas. Näiteks 50 inimest teevad tööd Mumbai kontoris, kuid seda üksnes seetõttu, et üks USA suurklient soovis, et osa töid tehakse talle maailma eri otstes – seejuures ka Indias. Põhiline laienemise viis on olnud aga siiski kohapealsete arendusettevõtete omandamine.
Hiljuti ostis Helmes ühe firma USAs ja enne seda Valgevenes Brestis. Nelja-viie ettevõttega nii siin kui ka sealpool lompi on läbirääkimised omandamise osas praegugi käimas.
/nginx/o/2020/03/13/13006191t1h1d4c.jpg)
Äri üle maailma
Tellimustarkvaraäri – see on valdkond, millele Helmes on keskendunud. Olgu selle elluviimiseks kontorid Mumbais, Minskis, San Diegos, News Yorgis, Brestis või Tallinnas. «Meil on see üsna tavapärane, et osa inimesi osaleb hommikukoosolekutel videokonverentsi vormis. See on hea, kui meeskonna põhituumik istub füüsiliselt koos, aga reaalsuses võivad inimesed paikneda maailma eri otstes ja me saame rääkida rahvusvahelistest meeskondadest,» rääkis Jaan Pillsaar ja tõdes, et pahatihti tuleb tal endal koosolekutel osaleda mõnes kauges lennujaamas. Pigem rutiiniks on kujunenud ka see, et suuremate tööde algusjärgus istuvad Helmese töötajad nädal-kaks kliendi juures, et olla vahetult tellijate soovide juures ja lahendada tekkivaid küsimusi kohapeal ja kohe.
Aga miks ikkagi tellimustarkvara, mitte aga korduvkasutatavad valmistooted? «Oleme leidnud, et pikas perspektiivis on tellimustarkvaraäri võrreldes tooteäriga märgatavalt tulusam. Tootearendus on paljuski loterii, selleks peab päris palju investeerima ja kapitali tõstma ning lõpuks ei ole mingisugust garantiid maailmaturul läbilöömiseks.
Tellimustarkvaraäri on orgaaniline – seda saab märksa sujuvamalt juhtida – kasvud ei ole meeletud, aga selle eest on nad kindlad ja väga kasumlikud,» selgitab Jaan Pillesaar valitud teed. Tellimustarkvaraäri tehakse tänapäeval agiilsel viisil väikeste sprintidega, kliendil on palju lahendamist vajavaid ülesandeid ja nende teenistuses on pidevalt aktiivsed tiimid, mis järjekorrast ülesandeid üles nopivad.
Sellised tükid on kergesti eelarvestatavad ja nii võib ühte klienti kõigi tema soovidega teenindada 20 aastat järjest. Kui ostetakse kindlat valmis fikseeritud hinnaga tööd, siis selliseid pakkumisi Helmes enam vastu võtta ei taha. Riskid on väga suured, tellija võib poolel teel ümber mõelda ja paratamatud on vaidlused, kes selle kinni maksab. Pillesaar soovitab ka riigil ümber mõelda ja asuda sarnaselt maailma suur- ettevõtetega tellima arendustöid agiilselt ja pideva töövoona.
«Tahtmise küsimus, mõned IT-majad tellivad ka raamlepinguga – asjad on paremaks läinud,» ütles Pillsaar. Äsja, veebruari keskel sõlmis Helmes Tokyos just sellise lepingu ühe Jaapani suure farmaatsiaettevõttega.
Edu kolm võtit
Helmese majandusnäitajad on muljetavaldavad. Müügitulu on viimase kuue aastaga kasvanud 14,1 miljonilt eurolt ligikaudu 40,5 miljonini (2019). Kasum 1,9 miljonilt 5,0 miljonini. Mida Jaan Pillesaar on õigesti teinud, et need numbrid just sellised on? «Ma arvan, et me oleme leidnud viisi, kuidas kasumlikult kiiresti kasvada. Ega me midagi maailmas enneolematut leiutanud ei olegi – ostame ettevõtteid ja rakendame oma arengupõhimõtteid,» jääb Pillesaar tagasihoidlikuks.
Ta nimetab sõnapaari Helmes Way. See olevat viis, kuidas Helmes on aegade jooksul uurimus- ja arendustöö tulemusel välja mõelnud, kuidas ta oma tarkvaratiime koostab, milliste psühholoogiliste omadustega inimesi ta neisse valib ja kuidas neid juhib. «See on see unikaalne teadmine, mida me oma suurklientidele pakume. Me oleme ju tegelikult edukate ja efektiivsete tarkvaratiimide kokkupanemise äri,» sõnastab Pillesaar oma tegevuse põhiolemuse.
«Suudame näidata klientidele, et meie tiimid suudavad olla kuni 300 protsenti tõhusamad, kui töötusharu keskmine näitab.» Just turult õigete, usaldusväärsete ja õnnelike inimeste leidmine on põhiline, mis on Helmese-suguse ettevõtte arengu jaoks määrava tähtsusega. Ja selles osas on globaalsus ning üleilmne digitaalne turundus paratamatu. Liigumegi oma juttudes maailmatasandile.
Hiina, tunnel ja sotsialism
Helmes teeb mõnevõrra koostööd ka Hiinaga läbi kliendi POST11. Paratamatult ei pääse selle riigi üha kasvavatest ambitsioonidest mööda ka meie oma vestluses. Helmes on ju nüüdseks juba enam kui 400 töötajaga sees Valgevenes. Hiina investeeringud sellesse riiki ja infrastruktuuri on muljetavaldavad ja silmatorkavad. Minski lennujaamas on teadustused juba ka hiina keeles. Pillesaar räägib, et Hiina on ostnud ära juba lausa Minski vana lennujaama ja rajanud sinna oma tehnoloogialinna. Linna on oma kaasmaalaste tarvis rajatud mitu hotelli.
«Ma arvan, et see on Hiina poliitika kogu maailmas – mitte ainult Valgevenes, aga näiteks ka Aafrikas, kus hiinlased on väga tugevalt kohal. Pikem plaan on Hiinal ikkagi valitseda maailma ja selleks on ta mitmel pool maailmas pinda ette valmistamas,» rääkis Pillesaar. Aga Tallinnaski tähistatakse linnavalitsuse «targal» vedamisel juba mitmendat aastat suurejooneliselt Hiina uusaastat ning plastdraakonid on pandud tuld sülgama Kaarli kiriku kõrvale ja lauluväljakulegi. Lisaks soov olla osaline meie 5G-võrkudes ja Tallinna-Helsingi raudteetunneliski.
/nginx/o/2020/03/13/13006195t1hffa9.jpg)
Jaan Pillesaar nimetab Hiina järjest suuremat mõju maailmas paratamatuseks, millele vastu töötada pole mõtet. «Sellega tuleb pigem leppida ja mõtelda, kuidas me sellest kõige rohkem kasu võiksime saada,» leiab Helmese juht. Euroopat kui majandusruumi ei pea Pillesaar nimelt jätkusuutlikuks – majanduskasvu siin praktiliselt ei ole. «Bürokraatia ja sotsialism on selle majanduse siin ära lämmatanud. Maailma TOP100 ettevõtte seas Euroopa esindajaid enam sisuliselt ei ole,» leiab Pillesaar ja märgib, et Eesti jaoks oleks see suurepärane võimalus, kui hiinlased tahaksid tulla ja siia mingi tunneli ehitada – saaksime rohkem maailma osaks.
Asendame ametnikud
«Kõik, mis on kirjutatud seadustesse, on realiseeritav tarkvara algoritmidega» – Pillesaar oma hulljulgeid arvamusi juba enda teada ei jäta. Kuidas nii, kuhu me paneme kogu ametnike armee, kes hakkavad kirjutama seadusi ja ülitähtsaid arengukavasid, kes hakkavad käima suvistel Lõuna-Eesti välitöödel ja Pillapalu saunaseminaridel, kes hoiavad ministri vihmavarju ja liidavad valdasid?
«Ametnikud on kirjutanud ennast ise mittevajalikuks. Seadusi on järjest juurde ja juurde kirjutatud ja kui sul on aina rohkem seadusi ja järjest vähem on ametnikel kaalutlemisõigust, siis tekibki see arusaamine, et ametnikku ei ole tegelikult vaja,» selgitab Helmese juht. Pillesaare sõnul teevad suured ettevõtted seda iga päev, et muudavad end järjest efektiivsemaks ja efektiivsemaks ning järjest rohkem funktsioone täidab tarkvara, aga riigisektoris ei ole seda kordagi juhtunud. «Vastupidi, riigisektor on muudkui paisunud ja riigiametnikke järjest juurde tulnud. Meil on liiga palju riiki. Nii palju riiki ei ole kindlasti vaja, et nii väikest vabariiki valitseda!» leiab Pillesaar.
Sama kriitiline on ta riigi infosüsteemide suhtes: väga paljud neist on loodud pelgalt selleks, et ametnike elu mugavamaks teha, mitte selleks, et ühiskond efektiivsem oleks. «Kui suured korporatsioonid uue infosüsteemi tellivad, siis arvutavad nad tasuvuse kohe välja – kui palju me saame inimesi selle võrra vähem tööle võtta. Eesti riik pole minu teada kordagi selliseid arvutusi teinud. Pigem vastupidi, uute infosüsteemidega põhjendatakse uute ametnike palkamist,» sõnas Helmese juht. Riigi kõrval teise suurema mullina nimetas Pillesaar meie startup-sektorit.
«Valdav osa sellest järgmise majanduskriisi ajal järgmist raha tõsta ei suudaks,» märgib ta. Käivet on väga lihtne osta, nagu seda teevad näiteks sõidujagajad. «Kui sa müüd 99 sendiga dollarit, siis muidugi kõik ostavad,» sõnas Pillesaar. Millal Helmeselt järgmine suur uudis tuleb, küsin meie kohtumise lõpetuseks. Saan vastuseks, et lähema kolme kuu jooksul. «Olen ettevaatlikult optimistlik,» vaatab Pillesaar tulevikku.