Võta aega lugemiseks ja mõtlemiseks, tegevjuht!

Ole tark juht. Foto: Madis Veltman

Tegevjuhil võiks ettevõtte igapäevajuhtimisega seotud teemaderingi kõrval jääda aega ka lugemiseks ja mõtlemiseks. Liialt palju juhte on pidevalt hõivatud probleemide lahendamise ning koosolekute ja kohtumiste pidamisega, mis võtab kogu nende aja ja õhtuks on nad nii väsinud, et lugeda enam küll ei jõua. Hommikul algab sama trall jälle pihta ja olen-nagu-orav-rattas tunne on kerge tekkima, kirjutab Kaasik ja Karolin juhtivpartner Avo Kaasik.

Käesoleva aasta veebruarikuu The Economist kirjeldab headhunting´u tööstusharu õitsengu põhjuseid ja tegevjuhtidele esitatavaid väljakutseid. Tänapäeva tegevjuhtidelt nõutakse füüsilist vastupidavust, et suurele töökoormusele vastu pidada. Nad peavad suutma suhelda meediaga ja suutma õppida uusi tehnoloogiaid ning mõistma eri tööstusharude segunemist ja kompleksust.

Viimase näiteks võib tuua jaekaubanduse, tarbekaupade tootmise ja tehnoloogiaarenduse, mille lipulaevadeks peetakse Amazoni ja Apple´it. Tänapäeva tegevjuhid peavad jõudma ka palju lugeda ja mõelda. Kust ma selle aja veel lugemisele ja mõtlemisele peaksin võtma? – küsib arvatavasti iga teine tegevjuht praegu.

Warren Buffet loeb hommikuti ajalehti ja päeva jooksul kulutab ta kuni 6 tundi lugemisele. Suure osa tema lugemisvarast moodustab ettevõtete aastaaruanded. «Ma loen ja mõtlen,» ütles Buffett ajakirjale Time. «Loen rohkem ja mõtlen rohkem – seetõttu teen ka vähem emotsioonidest tulenevaid otsuseid».

Facebooki looja Mark Zuckerberg andis 2015. aastal uusaastalubaduse, et loeb igas kuus vähemalt kaks raamatut. Amazoni asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos, kes kannab ühtlasi ka maailma rikkaima inimese tiitlit, on tunnistanud, et teda paelub ilukirjandus. Microsofti asutaja Bill Gates püüab lugeda kaks korda niipalju kui Mark Zuckerberg – 50 raamatut ehk ühe raamatu nädalas. Tesla juht Elon Musk loeb ulmekirjandust (sealt tema Marsi koloniseerimise idee pärinebki!).

80/20 printsiipi järgivad juhid on tõhusad nii ettevõtte juhtimises kui ka töövälises elus. 80/20 kontseptsioon seisneb selles, et võimalikult vähese ressursiga (mh ajaga) teha kõige suurema mõjuga asju ning jätta ebaoluline tegemata. Teisisõnu annab 20% ressursist 80% tulemusest ja ülejäänud 80%-ga saavutame vaid ülejäänud 20%.

Üheks tõhusa juhi prioriteediks peaks kindlasti olema aja võtmine mõtlemisele ja lugemisele. Juhilt eeldatakse mitte ainult planeerimisoskust firma juhtimisel vaid ka maailmas toimuvaga ja oma valdkonnaga kursis olemist. Igapäevane mõtlemis- ja lugemisharjumus aitab kaasa arengule inimesena ja juhina.

Raamatute lugemiseks on olemas võimalus neid ka kuulata! Kui päeva jooksul ei ole aega paberkandjal lugeda, siis on olemas erinevad kanalid audioraamatute kuulamiseks, nt Audible app (Amazon) abil, ka mõnel mobiilioperaatoril on see teenus olemas.

Kaasik Karolin Partners viis märtsis 2020 läbi küsitluse Eesti tegevjuhtide hulgas, kus uurisime nende lugemisharjumusi. Saatsime küsimustiku 80-le Eesti tuntud tegevjuhile ja saime 44 vastust (55% vastanuid). Põhjapanevaid järeldusi sellest loomulikult teha ei saa, kuid mingi pildi ta siiski juhtide lugemisharjumustest annab.

Läbiviidud küsitlus lugemisharjumuste kohta näitab, et 80% Eesti tegevjuhtidest loeb igapäevaselt ja 20% loeb 1–2 korda nädalas. Ligi 80% juhtidest loeb 1–2 tundi iga päev valdavalt ajakirjandusväljaandeid ja ametialast kirjandust, veidi vähem ilukirjandust. Alla poole juhtidest loeb akadeemilist kirjandust. Kõige rohkem loevad juhid väljaandeid paberkandjal, järgneb netis lugemine ning audioraamatute kuulamine ja e-lugeri abil lugemine võrdselt 3.–4. kohal.

84% tegevjuhtidest on loetut suutnud mingil moel kasutada oma ettevõtte strateegia väljatöötamisel ja äri arendamisel, valdav osa juhtidest on loetut arutanud ka oma kolleegidega ning lugemisest on olnud kasu ka ärikohtumistel. 100% vastanutest on arvamusel, et lugemisharjumus on kasulik ja see avardab silmaringi, samas kui 80% tunnistab, et nad võiksid rohkem lugeda ja vaid viiendik vastanutest arvab, et nad loevad juba praegu piisavalt.

Igapäevasele mõtlemisele ja lugemisele lisaks soovitan Hardo Pajula korraldatavaid ja tavaliselt paar-kolm kuud kestvaid lugemis- ja kirjutamiskursuseid, kus saate lugeda, mõelda ja kirjutada tuntud filosoofide ja kirjanike teoste, ajaloo ja mõtteloo arengu teemadel. Pajula eestvedamisel lahatakse filosoofilisi küsimusi nagu kuidas me oleme siia jõudnud, mida me teame, mida me peame tegema ja mida tohime loota?

Jaan Kivistik ütles ühel antud kursuse raames toimunud ülesastumise käigus, kus ta lahkas Aristotelest ja Aquino Thomast, et mõtlemine on kui hinge vaatlus ja ainult mõtlemise teel jõuab tõe juurde.

Kinnitan, et Pajula kursused on ülimalt huvitavad, harivad ja tekitavad mõnusa ootusärevuse järgmise etteaste osas. Kuid sinna kursusele ei ole kerge saada, kursuse liikmete arv jääb vaid 15–20 vahele.

Kokkuvõtteks saab nentida, et Eesti juhtidel on täitsa korralik lugemisharjumus, mida saab aga veel parandada. Lugeda ja mõelda on tõesti mõnus ja kasulik!