Uuring: perefirmades võivad puhkeda konfliktid

Aare Targa ja Postimehe majanduskonverents 2020. Foto: Madis Veltman

Nõustamisettevõtte KPMG poolt Eesti Pereettevõtete Liidule koostatud uuringust selgus, et kuigi pereettevõtete töötajad on äärmiselt pühendunud, ei välista see peresiseseid konflikte ning liigset konservatiivsust olukorras, kus noorem põlvkond taotleb reeglina kiiremaid tehnoloogilisi muutusi ja agressiivsemat laienemist. Üldjoontes usaldusväärse töökeskkonna miinuseks on pahatihti pereliikmete eelistamine väljastpoolt tulijatele, kelle kompetentsist ettevõttele tegelikult võiks kasu olla.

Uuring keskendus peamiselt kahele põhiteemale - pereettevõtete jätkusuutlikkus ja juhtimine tulevikus ning järgmise põlvkonna kaasamine ning seda nii esimese kui ka teise generatsiooni juhtide lõikes. Kõige rohkem osales uuringus pereettevõtteid tootmise ning jae- ja hulgimüügi sektoritest - mõlemal juhul pea kolmandik (31%) kõigist ettevõtetest. Tervelt 86% pereettevõtetest tegutseb juba 16 ja rohkem aastat.

«Kindlasti eristab pereettevõtteid töötajate suur pühendumus, võimalus luua pikaajalisi strateegiaid ning usalduslik töökeskkond,» ütles KPMG nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Samas toodi uuringus suurima ohuna välja peresiseste konfliktide kandumise ettevõtte tegevusse. „Pereettevõtete töötajad on iseenesestmõistetavalt pikaajaliselt pühendunud ning töökeskkond on usaldusväärne, kuid teinekord võib see tähendada, et ettevõte eelistab pereliikmeid tõrjudes väljastpoolt tulijaid, kes võiks endaga tuua värsket ja eelkõige tehnoloogiaalast kompetentsi,» ütles Lindpere.

Eesti Pereettevõtete Liidu presidendi ja vandeadvokaadi Aare Targa sõnul on praeguse põlvkonna ettevõtjate, kes äris alustasid näiteks 25-30 aastat tagasi, suurimaks väljakutseks ohjade üleandmine järgmisele generatsioonile. „Juhtimine tuleb üle anda koos juhtimiskogemuse ning professionaalsete teadmistega. See kahjuks ei pruugi olla lihtne, kui järgmisel põlvkonnal puudub piisav huvi valdkonna vastu või juhtimistalent. Sellisel juhul on kindlasti hädavajalik kogemuse ja kompetentsi otsimine väljastpoolt pereringi,« nentis Tark.

Pereettevõtted kasvad orgaaniliselt koos perega, kuid murekohaks on sageli see, et kogu äriteadmus on pereettevõtjate endi peas, mistõttu on igasugune verevahetus ülimalt keeruline ning sellega kaasneb omakorda konservatiivsus. „Näiteks nii esimese kui ka teise generatsiooni juhid peavad kõige olulisemaks investeeringuks töötajate ning nende kvalifikatsiooni tõstmist - alles seejärel peetakse oluliseks investeeringuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse ning ettevõtte laienemisesse,» selgitas Lindpere lisades, et täna on mõningates sektorites uuendused ja laienemine ettevõtte ellujäämise seisukohast määrava tähtsusega.

Ühtlasi ilmnes uuringus Lindpere sõnul ka teatav ebakõla, sest kuigi tugev enamus mõlema generatsiooni juhte eelistas investeeringuid töötajaisse, siis vaid 24% esimese põlvkonna ning 36% teise põlvkonna juhtidest suutis esile tuua konkreetseid investeeringuid töötajate kompetentsi ja kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Tulevikuvisioonide osas joonistuvad välja selged põlvkondade vahelised erinevused. Kui esimese põlvkonna juhitud pereettevõtetes on tulevikuvisiooni osas keskseks küsimuseks teatepulga edasi andmine järgmisele põlvkonnale, siis 41 protsenti teise põlvkonna juhitud pereettevõtetest kaaluvad perekonnavälise juhi kaasamist samas kontrolli ja omandit säilitades. Vastasel juhul kardetakse, et kiirema laienemise korral ei pruugi ettevõtte personal ja juhtimisstruktuur konkurentsis vastu pidada.

Kokkuvõttes järeldub uuringust, et pereettevõtete suhteline konkurentsieelis teiste ettevõtete ees peitub juhtimise järjepidevuses ning keskendumises pikaajalisele strateegiale. Põlvkonnad vaatavad üldjoontes ühes suunas ning toetavad teineteist, mis tagabki pereettevõtete stabiilsuse.