Tööandjad: kui kriis jääb venima, tulevad koondamised (23)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas Maarjamäel.
Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas Maarjamäel. Foto: Remo Tõnismäe

Elu on õpetanud, et ettevõtja ei saa kriisisituatsioonis riigi abikäele lootma jääda, vaid peab esmajärjekorras ise hakkama saama, ütlevad Eesti tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid.

Eesti Tööandjate Keskliit oli sunnitud tühistama täna toimuma pidanud suure majanduskonverentsi Tuulelohe lend 2020. Pärast unetut ööd ja ülipingelist päeva ütles keskliidu juht Arto Aas Postimehele, et koroonaviiruse negatiivsed mõjud kasvavad ettevõtjatele iga päevaga.

Seni on kõige valusamalt pihta saanud turismisektor, mis kohati on kukkunud isegi kuni 70 protsenti. Suurima löögi all on hotellid, spaad ja puhkekeskused, samuti üritustekorraldajad. Rahvarohkete ürituste ärajätmisest teatatakse ju vahetpidamata. Järgmised kannatajad on lennundussektor ja transpordisektori tervikuna. Sealt levib viirus edasi ka mujale.

«Ka tööstuses on olnud kuulda juba probleemidest tarnijatega, aga seni üsna piiratud ja ajutises mahus,» rääkis Aas, kes suhtleb Eesti ettevõtjate ja juhtidega iga päev. «On üsna tõenäoline, et kui kriis jääb venima, siis järgnevad ka koondamised või sundpuhkused. Ilma klientide ja tuludeta ettevõttel on raske inimesi palgal hoida.»

Aas soovitas töötajatel jääda mõistlikuks ning paindlikuks, et keeruline aeg koos tööandjaga üle elada. «Ega see kriis igavesti kesta, küllap tulevad jälle paremad ajad,» lootis tööandjate liidu juht.

Kas ettevõtjad loodavad praegu ka riigi abile? Aas ütles, et kõigepealt peavad ettevõtjad iseendale ja oma kriisiplaanidele mõtlema. Samas on tema sõnul selge, et pandeemia korral ei saa kogu kriis jääda vaid ettevõtjate õlule.

«Valitsus on lubanud raskustes sektoritele toetust ja suhtumine tundub tõsine,» ütles Aas. Ehkki midagi ülemäära konkreetset pole valitsus välja pakkunud, on kõige enam räägitud sundpuhkusel või karantiinis olevate inimeste töötasu kompenseerimisest, ajutistest maksuvabastustest riiklikest rahasüstidest raskustes ettevõtetele ning arvelduskrediidist. «Peaasi, et toetus oleks hästi läbi mõeldud ja täpselt sihitud just sinna, kus probleem kõige suurem. Ja loomulikult sõltuvad meetmed sellest, kui pikaks koroonakriis jääb,» lisas Aas.

Kõige lõpus rõhutas Aas, et igasugu toetustest ja abimeetmetest tähtsam on ikkagi see, et riik saaks viiruse leviku kiirelt kontrolli alla. See mõjub ka ettevõtjatele kõige paremini. «See nõuab, et oleks selge juhtimine, vastutus ja kommunikatsioon. See pole aeg väiklaseks poliitiliseks kempluseks või populismiks,» soovitas Aas.

Palts: tuleb pankrotte

Kaubandus-Tööstuskoja pikaaegne juht Mait Palts tunnistas, et taolises määramatuse olukorras pole vist keegi varem olnud. Sarnaselt Aasaga märkis ka tema, et enim kannatab praegu turismisektor. Aga ei maksa arvata, et raskused vaid seal püsiks. «Läheb keerulisemaks ka tootmisettevõtetel ja seda mitte ainult tarneahelate aeglustumise tõttu, vaid võimalikud edasised piirangud hakkavad takistama ka toodete transporti ja müüki lähiturgudel,» selgitas ta.

Paltsi sõnul on naiivne arvata, et ettevõtete hulgas pankrotte ei tule. «Määramatus on väga kõrge ja seega ühtegi numbrit pole mõtet välja öelda,» jäi ta ennustuste tegemisel tagasihoidlikuks. «Tuleb loota ning teha kõik selleks, et kahjud inimestele ja majandusele tervikuna oleksid nii minimaalsed kui võimalik.»

Riigi abikäe asemel loodab Palts esimese asjana sellele, et riik ei hakkaks uusi makse, nõudeid või regulatsioone ettevõtjate kraesse keerama. «See viiks motivatsiooni üsna kiiresti nulli,» kinnitas ta.

Palts sekundeeris Aasale: kõik ettevõtjad püüavad inimesi kinni hoida, kuid teatud piiridest alates pole see lihtsalt enam võimalik. «Kui ettevõttel ei õnnestu liikumispiirangute tõttu kaupu müüa ja raha ei liigu ega ole, sest see on kinni toodete all, siis pole midagi teha,» resümeeris Palts.

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles