Majandusekspert: kartma ei pea mitte nälga, vaid haigestumist

Heido Vitsur. Foto: Eero Vabamägi

Inimestel on vaja aru saada, et koroonaviirusest tulenev oht pole niivõrd majanduslik, vaid meditsiiniline, ütles presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Seega tuleks mõelda mitte niivõrd rahaasjadele, kui selle peale, kuidas haigestumist vältida.

Ehkki inimesed võivad koju toidukaupa ja eluks hädavajalikku kokku varuda, pole Vitsuri arvates nälga vaja karta. «Vajaliku toidu koju toimetamisega saame me vajaduse korral igal juhul hakkama. Kui ka poed täies mahus tööle ei jää, siis tähtsamate kettide kaupluste laod ja külmhooned kindlasti,» leidis Vitsur, lisades, et ka Hiinas ei surdud ju kahe kuu jooksul mitte nälga, vaid ikka haigustesse. «Seega ainuke asi, mis aidata võib, on kontaktide viimine miinimumini ja vastutustundlik käitumine haigestumise korral,» soovitas ekspert.

Kuidas viirus Eesti majandust kõigutab, sõltub Vitsuri sõnul eelkõige sellest, kas ja kui ohtlikult laastab koroona meie põhilisi kaubanduspartnereid. «Eesti kohalikud viirusega seotud probleemid võivad alata esiteks siis, kui haigus Eestis tajutavas ulatuses levima hakkab. Kuidas see võib toimuda, seda me ei tea,» märkis majandusekspert.

Edasine ei sõltu aga üldse meist endist. «Peame vaatama, mis maailmamajanduses juhtub, milliseks kujuneb nõudlus, milliseks kujuneb olukord toornafta turul. Siin on riske palju rohkem kui koroonaviiruse levikust tingitu,» rääkis Vitsur, lisades, et jahtumismärke on märgata juba mõnda aega.

Vitsur näeb, et ebakindlast horisondist hoolimata oleme me uueks kriisiks tunduvalt paremini valmis kui eelmiseks, mis algas 2008. aastal. «Samas seekord ei saa me rääkida ainult majanduslikust valmisolekust. Rääkida tuleb ka sellest kui valmis, mõistev ja ennast kontrollida suutev on meie ühiskond ja tema institutsioonid tervikuna. Liiga palju on ikkagi levinud suhtumist, et minuga ei juhtu ju midagi,» sõnas majandusekspert.

Palm: peame õppima Itaalia vigadest

Ka Eesti Pank juhtis oma tänahommikuses teates tähelepanu, et eelmise kriisiga võrreldes on Eesti olukord parem, kuna Eesti majanduses pole praegu suuri tasakaalustamatusi. Näiteks eelmise kriisi ajal oli tööturg ülekuumenenud, ehitussektoris oli buum ning majapidamiste ja ettevõtjate reservid olid tunduvalt õhemad kui praegu. Lisaks on Eesti majandus tervikuna ja finantssektor tugevas seisus, märkis Eesti Pank.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm leidis, et me peaks õppima Itaalia vigadest. «Meil on õnneks ajaline eelis ja me saame nende vigu vältida. Tuleb valmistuda raskemateks õppusteks, et vajadusel lahingus oleks lihtsam,» rääkis Palm, kelle sõnul tuleks eelkõige piirata avalikke suuremaid kogunemisi ja kui vaja, siis viia ka koolid kaugõppesse.

Palm on kindel, et koroonaviiruse levik ei jäta puutumata mitte ühtegi majandussektorit. «Seega aeglustumine on käimas ja tulud vähenevad pea kõigil. Selgelt on kriisi eesliinil lennundus, energia, turism ja sektorid, mida mõjutavad allhanke tarneahelad,» kirjeldas ökonomist. Ta lisas, et kriisi kerides tuleb aidata abivajajaid ja võtta ette samme, et inimeste töö säiliks.

Lisaks sellele, et raskustesse sattunud firmadele abikäsi ulatada, tuleks esimesena raha panna siiski meditsiini- ja tervishoiusektorisse, et viiruse levimise kiirus peatada ja siis taanduma sundida.

Tavalistele inimestele, kelle säästud võivad aktsiaturgudel praegu põleda (turgude languse kohta loe siit ja siit - toim), soovitas Palm külma pead. Ta on kindel, et põrge hindades ülespoole tuleb peagi, kuid see sõltub sellest, millal viiruse levik peatatakse.