Analüüs ⟩ Eesti saab kriisist tugeva löögi

Eesti majanduse kohale kerkivad tormipilved. Foto: Kenno Soo

Analüütikud ennustavad, et Euroopat tabab vältimatult surutis, kusjuures Eesti on üks riikidest, mis saab suurima löögi.

Briti suurpanga HSBC hinnangul on surutis euroalal aasta esimeses pooles vältimatu eelkõige koroonaviiruse mõjul. Nende hinnangul kukub toodang esimeses kvartalis 0,4% ja veel 1% järgmise kolme kuu jooksul.

«Kuigi me näeme aasta teises pooles taastumist, siis vahepealne katkestus jätab kestva jälje ja SKT ei tõuse järgmisel aastal tasemele, mida me eeldasime,» teatasid ökonomistid Simon Wells ja Chris Hare kolmapäevases raportis. Seejuures nähtub raportist, et üks majanduslikult haavatumaid piirdkondi on Eesti.

Ka rahvusvahelise krediidikindlustusettevõtte Coface ökonomisti Grzegorz Sielewiczi sõnul võib vähenev import Hiinast kaasa tuua niinimetatud tarnešoki, millega võib Baltikumi riikidest enim kokku puutuda just Eesti.

«Tõepoolest, Baltimaade seas võib Eesti niinimetatud tarnešokiga kõige rohkem kokku puutuda, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides impordivad Hiinast rohkem vahetooteid ainult Poola ja Tšehhi,» märkis ökonomist. Baltikumi sektorid, mis võivad Hiina vabrikute pikaajalise sulgemise tõttu tarnešokki kannatada, on tekstiili- ja rõivasektor, mille puhul on vahetoodete impordil Hiinast osatähtsus Eestis 38,6 protsenti, Lätis 10,4 protsenti ja Leedus 14,1 protsenti.

Arvutite ja elektroonika puhul on osakaal Eestis 26,6 protsenti, Lätis 12,2 protsenti ja Leedus 10,5 protsenti, masinatel ja seadmetel Eestis 17,1 protsenti, Lätis 4,5 protsenti ja Leedus 3,6 protsenti ning mittemetalsetel mineraalidel Eestis 8,5 protsenti, Lätis 5,1 protsenti ja Leedus 10,2 protsenti.

Keskpangalt uued meetmed

HSBC eeldab, et suurima löögi saab Euroopa epideemia kese Itaalia. Suurtest saavad pihta ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania.

«On ka positiivne stsenaarium – haigusele piiri seadmine võib toimuda oodatust kiiremini või riikide rahanduslik sekkumine on suurem, kui me praegu arvame,» teatasid ökonomistid. «Samas on raske olla liiga optimistlik – Euroopa majanduse ees seisavad rasked kuud.»

Samuti hoiatas Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde Euroopa Liidu liidreid, et kui kriisiga ei tegeleta, võib see paisuda sama suureks, kui oli 2008. aasta finantskriis. Samuti lubas ta, et keskpank võtab oma sammud ette juba neljapäeval.

Helme: majanduskriis on käes

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles teisipäeval ERRi saates «Esimene stuudio», et majanduskriis on juba kätte jõudnud ning tema sõnul börsidel toimunu kinnitab seda, sest nii järske hinnalangusi pole väga ammu olnud.

Saatejuht küsis rahandusministrilt, kas maailm seisab uue majanduskriisi lävel ning Martin Helme kinnitas seda. «Ma arvan, et me oleme sellesse sisenenud juba,» vastas minister. Tema sõnul börsi numbrid juba räägivad sellest, sest nii järsku börsilangust pole väga ammu olnud. 

«Kui me korraks vaatame, mida börs tähendab Eesti inimesele, siis minge ja vaadake, mis on teie pensionisambaga juhtunud paari nädala jooksul,» selgitas Helme. Ettevõtjatele tähendab praegune maailma majanduslik seis seda, et ettevõtete bilanss järsult väheneb ning pangad hakkavad neilt laene tagasi kutsuma või lisatagatist nõudma. «See pall on juba veerema läinud. Nüüd on küsimus selles, kuidas me tagajärgi suudame võimalikult minimeerida ja selle kriisi üle elada. Aga tegelikult ka, majanduskriis on käes,» ütles rahandusminister. 

Tema sõnul on varasemad kriisid võtnud hoogu kuude kaupa. Näiteks 2008. aasta finantskriisist said analüütikud aru juba aasta varem. «Mida me praegu näeme, on see, et sisuliselt kõik on juhtunud kuu jooksul, Euroopa mõistes kahe nädala jooksul,» lausus Helme. Rahandusminister selgitas, et nii halba ettevaadet majanduses, nagu praegu, pole praktiliselt olnudki. «Ainus, mis me teha saame, on see, et joonistame mingid stsenaariumid lauale – kui juhtub see, siis teeme nii,» selgitas Helme. 

Tema sõnul on läänemaailma riigid täna veel keerulisemas olukorras kui 2008. aasta kriisi ajal. «Nii maailma kui ka Euroopa majandus on täna suurema võlakoorma all kui kümme aastat tagasi. Tööpuudus on suurem, konkurentsivõime on kehvem, kui oli enne 2008. aasta kriisi. Räägiti, et ees ootab lauge langemine. Nüüd on selle asemel mull suure pauguga lõhki läinud,» tõdes minister. 

«Nüüd oleme selgelt majanduslanguse faasis ja selles faasis on kõige halvem, mida teha saab, kui riik hakkab kokku tõmbama – sellega ta võimendab langust. Väga suur osa majandusest keerleb siiski riigi investeeringute ja avaliku sektori palkade ümber. Kui me sinna kärpima läheme, siis me võimendame ainult langust,» ütles ta, toonitades, et seda ei tohi kindlasti teha. Helme sõnul on riigi investeeringud pikemas plaanis positiivne asi ning oleks patt laenurahast ära öelda. «Praegu on see ka odav – raha pakkumine kõigist keskpankadest on massiline, ja Eesti on kuldklient. Eelarvereeglid annavad pandlikkust.»

Ministri sõnul valitsus kärbetele praegu ei mõtle. «See mõtteviis, mis oli kümme aastat tagasi – et kõige olulisem on eelarve tasakaal, et ei läheks miinusesse –, see on praegusele valitsusele täiesti võõras. Mingit hullunud kärpimist kindlasti ei tule,» lubas rahandusminister Helme. 

Ratas: valmis peab olema võimalikuks majanduskriisiks

Peaminister Jüri Ratase sõnul on majanduses ohumärke ning valmis peab olema võimalikuks kriisiks. 

«Kõige olulisem on täna Eesti inimeste elu ja tervis, see on kindlasti primaarne,» ütles Ratas kolmapäeval riigikogu infotunnis. «Ei saa üle ega ümber ohumärkidest, mis majanduses on, ja neid on praegu mitu,» sõnas peaminister.

Ratase sõnul senised majandusprognoosid praeguse seisuga enam ei kehti. «Uusi kindlaid prognoose on hetkel võimatu teha ja peame olema valmis võimalikuks kriisiks,» lisas ta. Ratase sõnul on riigil vajadusel olemas võimekus võtta laenu. 

«Ma pean kindlasti oluliseks valitsuse ja riigikogu suhtlust hetkesituatsioonis veel rohkem tihendada,» lisas Ratas.

Ratas tunnustas rahandusminister Martin Helmet.

«Valitsus on otsustanud, et juba käib koos rahandusministri juhtimisel vastav töörühm, kes hetkel kaardistab kõiki ohtusid, ohumärke,» lisas ta. Peaministri sõnul püüavad rahandusministeerium ja keskpank majandusprognoose võimalikult kiiresti täpsustada.