Swedbank: võisime USA sanktsioone rikkuda

Swedbank. Foto: Remo Tõnismäe

Swedbanki rahapesuauditit tegev advokaadibüroo Clifford Chance tuvastas, et pank võis rikkuda rahvusvahelisi sanktsioone, kuna vahendas läbi Balti üksuse umbes 4,8 miljonit USA dollarit. Osa sellest oli seotud Krimmi laevaomanikuga.

Pank teeb selle kohta raporti USA rahandusministeeriumi sanktsioonide täitmise üksusele OFAC (U.S. Treasury's Office of Foreign Assets Control), teatas Swedbank börsile.

OFAC kontrollib, et sanktsioonide all olevaid organisatsioone, ettevõtteid ega isikuid ei teenindataks. Rikkumine võib tähendada, et tehinguga olid seotud sanktsioneeritud isik ja USA finantssüsteem.

Clifford Chance on uurinud Swedbanki rahapesuvastaste meetmete täitmist alates möödunud aasta veebruarist ning see sisaldab klientide ja kahtlaste tehingute uurimist 2007. aastast kuni 2019. aasta märtsini. Samuti on luubi all see, kuidas on Swedbank ümber käinud pangasiseste ja -väliste paljastuste ja avalikustamistega.

Advokaadibüroo uurib kõiki dollaritehinguid Swedbanki Eesti, Läti ja Leedu üksustes, mis jõudsid USA finantssüssteemi aastail 2014–2019. Viieaastane periood valiti seepärast, et selle ajaga aeguvad hagi esitamise tähtajad.

Clifford Chance avastas 586 tehingut 4,8 miljoni USA dollari ulatuses, millest 95 protsenti läbisid panka aastail 2015–2016. 508 tehingut moodustavad palgamakseid ja muid makseid, mis on seotud ühe laevaga, mille omanik ja operaator resideerub Krimmis ja kasutas Swedbanki Balti üksust.

Krimmile annekteerimise tõttu on seal ulatuslikud Euroopa Liidu ja USA sanktsioonid.

Swedbanki tegevjuhi Jens Henrikssoni sõnul ongi Clifford Chance'i ülesandeks teavitada igast võimalikust sanktsiooni rikkumisest, mis uurimise käigus ilmneda võib. Ta möönis, et panga tunne-oma-klienti meetmetes ja tehingute monitoorimises on olnud vajakajäämisi.

«Samal ajal on mõningane kergendus, et see puudutab suhteliselt väikest summat ja väheseid tehinguid, nagu palgamaksed,» ütles Henriksson.

Clifford Chance teeb rahapesuauditi avalikuks 23. märtsil.

Swedbanki aktsia avanes kolmapäeva hommikul 4 protsendi suuruse tõusuga, 20 minutiga oli hind kerkinud 137,3 Rootsi kroonini. Investoreid rahustab ilmselt lootus, et sanktsioonide rikkumisi võib olla rahaliselt eeldatust väiksemas mahus.

Varem on Rootsi rahvusringhääling SVT avalikustanud, et Swedbank võis aidata oligarh Iskander Mahmudovil rikkuda Euroopa Liidu ja USA kehtestatud sanktsioone.

Helme: Vene eriteenistused on kasutanud Swedbanki riikide mõjutamiseks

Rahandusminister Martin Helme rääkis möödunud aasta lõpus Rootsi lehele Dagens Industri antud intervjuus, et Vene eriteenistused on kasutanud Swedbanki mitme riigi destabiliseerimiseks.

Samuti väitis Helme, et rahapesu toimus Swedbanki teadlike valikute tõttu, kuna riskijuhtimise protsessides oli selgusetu, kes täpselt vastutab.

«Üks asi, millega me rahul pole, on fakt, et Swedbank ei rääkinud finantsinspektsioonile tõtt. Nad kas hoidsid infot kinni või andsid eksitavat teavet. Ma ei oska öelda, kas nad tegid seda sellepärast, et nad keeldusid seda uskumast või oli see teadlik valik. Fakt on see, et Swedbank polnud eelmise juhtkonna ajastul Eesti finantsinspektsiooniga aus ning see on tõsine probleem,» rääkis Helme.

Ta möönis, et uue juhtkonnaga on Swedbanki suhtumine paranenud.

Samuti mainis ta lootust saada USA trahve Eesti riigikassasse. «Näeme end peamiste ohvritena, seega arvame, et kui see lõpeb trahvidega, siis oleks loogiline, et oluline osa sellest antaks Eestile,» ütles Helme.

Rahandusministri sõnul oli probleemne ka panga klientide valik. «Otse öeldes olid paljud neist kahtlase taustaga oligarhid, kellest osa olid kahtluse kohaselt rahvusvaheliste sanktsioonide all,» ütles Helme ja lisas, et Swedbanki uurimises on leitud seoseid Vene salateenistuse ja terrorismiga.