Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/30/11752324t1hab18.jpg)
/nginx/o/2019/09/30/12609399t1h8c98.jpg)
Kui valitsus annab töötajatele võimaluse piltlikult öeldes ülemus pikalt saata ehk saada töötuhüvitist ka juhul, kui ta lahkub töölt omal soovil, kinnistab see tööturu uude sängi.
Eesti eristub jõukatest Põhjamaadest selle poolest, et meil napib mõjukaid ametiühinguid. On ettevõtjaid, kelle hinnangul on ametiühingute nõrkus Eesti edu alus.
Nüüd aga valmistab sotsiaalministeerium ette reformi, mis muudaks mitte ainult pea kakskümmend aastat tagasi loodud töötuskindlustushüvitiste süsteemi, vaid ilmselt tunduvalt ka töösuhteid. Kui praegu saavad hüvitist vaid need, kes on töötuks jäänud n-ö sunniviisil, näiteks koondamise või töölepingu lõppemise tulemusel, siis tulevikus võiksid samaväärset hüvitist saada ka vabatahtlikult lahkujad.