:format(webp)/nginx/o/2020/03/09/12996710t1h45b0.jpg)
Eesti pankade analüütikute hinnangul on Eestil odavast toornafta hinnast rohkem võita kui kaotada, kuid 30-dollariline barreli hind ei saa põlevkiviõli sektorit rõõmustada. Maailmamajanduses suurendab see enamgi ebakindlust, mis on süvenenud seoses koroonaviiruse levikuga.
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul tuleb Eesti kontekstis mõelda ka sellele, kuidas majanduslik kasu ja kahju jaotub. «Eesti energia- ja õlitööstus on koondunud Ida-Virumaale ja CO2 kvootide kallinemisest tingitud energiatootmise madalseis on sealset ettevõtlust ja tööturgu juba niigi räsinud,» ütles ta.
Võivad ära leppida
Nestori sõnul ei ole välistatud, et Saudi Araabia, Venemaa ja teised OPECi riigid saavutavad lähiajal naftatootmise piiramise osas siiski kokkuleppe.
«Venemaa on seni olnud tootmispiirangute vastu kartuses, et igasugune OPECi poolne tootmismahu vähendamine täidetakse turul kohe USA tootjate poolt. Olukorras, kus naftabarrel on langenud 60–70 dollari juurest 30 dollarini, võib nende positsioon muutuda,» märkis Nestor.
Ta lisas, et Venemaa tootjate jaoks on tasuvuslävendiks peetud umbes 40 dollari taset ehk hinnasõdadeks ollakse valmis, aga mitte äärmuslikul tasemel ja pikaajaliselt. «Pealegi on Putin andnud kodumaal lubadusi, mille täitmise paneb selline nafta hind rohkem kui kahtluse alla,» nentis ta.
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi hinnangul võib Eesti majandus naftahindade kukkumisest kasu lõigata.
«Naftahinna nõnda tugev langus on hetkel tingitud nii nõudlus- kui pakkumispoolsetest teguritest. Ühest küljest on koroonaviiruse levik vähendanud maailmas nõudlust nafta järele, sest paljud transpordiühendused on peatatud ja mitmes suures tehases on töö peatatud,» ütles Aab.
Madalast naftahinnast kannatab Aabi sõnul peamiselt energiasektor üle maailma. «Igal naftatootjal on oma nii-öelda tasuvuspunkt, millest odavama hinnaga ei ole enam mõistlik naftat pumbata. 30-dollariline barreli hind jääb paljude jaoks sellest punktist allapoole ning olukorra pikalt kestes satuvad ettevõtted raskustesse nii laenude teenindamisega kui ka palkade maksmisega,» nentis ta.
Tarbijate jaoks on analüütiku hinnangul tegemist pigem positiivse uudisega, sest madalam naftahind tähendab üldjuhul ka odavamat kütusehinda tanklates ning kokkuvõttes madalamat inflatsiooni. «Eesti on riigina nafta netoimportija, mis tähendab, et suures pildis peaks Eesti majandus odavamast naftahinnast kasu lõikama,» märkis Aab.
Märk raskema aja saabumisest
Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri hinnangul ei valmista naftahinna järsk langus kellelegi erilist rõõmu, pigem on see tema sõnul märk raskema aja saabumisest.
«Naftahinna järsk kukkumine on ikka paljude vanade ja ainult paari uue mõjutuse tagajärg, mitte vastupidi. Põhjusi on palju. Maailmamajanduse kasv aeglustub ja seda kiirendada pole seni õnnestunud,» ütles Vitsur.
Stiimulid on tema sõnul ära kasutatud ja uusi pole kuskilt võtta. «Ka ei tööta majandus juba põhimõtteliselt nii, et tõusutsükkel saab kesta igavesti,» nentis ta.
Samuti pole Vitsuri sõnul näha seda, et maailmas võiks taastuda see kaubavahetuseks ja arenguks soodne majanduspoliitiline olukord, mis valitses veel mõned aastad tagasi. «Lisaks eeltoodule on kliimamuutustele mõeldes selgeks saanud ka selline tõsiasi, et maailm ei võigi endale lubada igasugust majanduskasvu. Nüüd lisandus kõigele sellele veel koroonaviirus ja vajadus selle levikut kontrollida, mis omakorda hakkas majanduskasvu pidurdama,» lisas ta.
«Sellises nõudluse dramaatilise vähenemise olukorras on loomulik, et konkurents turul püsimiseks naftatootjate vahel oluliselt tugevneb. Tugevamad püüavad oma osa säilitada ja nõrgemaid turult välja tõugata, aga ka omavahel jõujooni selgemaks mängida,» ütles Vitsur.
Kuna jõujoonte ümbermängimine on Vitsuri sõnul piinarikas ja suurte kaotustega seotud tegevus, üritatakse seda teha kiiresti – seekord siis jõuliselt hinda alandades. «Kuid nii või teisiti kulub selleks natuke aega, mistõttu tarbijad riigid saavad odavat hinda ilmselt küllalt kaua nautida,» lisas ta.
Nafta hinna alanemine ei valmista Vitsuri hinnangul seekord erilist rõõmu kellelegi, sest kütuse odavnemisest jääb maailmamajanduse elustamiseks või sellest tekkinud kahjude kompenseerimiseks väheks.
«Eestile on madala hinna mõju kahetine. Tarbijale teeb madalam hind rõõmu, aga kuivõrd Eestis on õli tootmise kulu kõrge, siis meie tootjaid praegune 30-dollarine, rääkimata prognoositavast veelgi madalamast hinnast, ei saa üldse rahuldada,» nentis ta.
See, kui kaua naftahind madalal võib püsida, sõltub presidendi majandusnõuniku sõnul kahest asjaolust. «Esiteks sellest, kui kaua Saudi Araabia ja Venemaa peavad õigeks või suudavad jõudu katsuda, ja teiseks sellest, millal maailmamajandus jälle elavnema hakkab. Paraku on mõlemal juhul raske optimist olla,» nentis Vitsur.
Pidurdab hinnatõusu
Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on naftahindade langus Eestile suhteliselt tagasihoidliku mõjuga.
«Eraldiseisvalt on järsul ajutisel toornafta hinnalangusel Eestile mõju suhteliselt tagasihoidlik, väljaspool energiasektorit. 2015. aastal toimus palju suurem hinnalangus energiahindades, millel oli majanduskasvule palju tagasihoidlikum mõju kui inflatsioonile. Inflatsioon pöördus toona kasvult kergelt languseks,» ütles Palm.
Peamine mõju on tema sõnul lisasurve maailmaturu riskivarade hindadele, sealhulgas aktsiahindadele, aga ka kallima hinnaga energiatootjate võlakirjade riskimarginaalidele.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul pidurdab naftahindade järsk langus inflatsiooni, mille kindel tase on paljude keskpankade rahapoliitika eesmärgiks, ning hoiab seetõttu kinni ka intressimäärade võimalikku tõusu.
Samas nentis ta, et ka ilma hiljutise naftahinna languseta oleks turuintressimäärade tõus keskpikas vaates aeglane olnud. «Madalad intressimäärad toetavad aga teatavasti majanduskasvu,» lisas ta.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina rääkis, et kuigi naftahind maailmaturul on aasta algusest alates langenud ning pärast OPECi ja Venemaa ebaõnnestunud kohtumist sööstis see veelgi järsemalt allapoole, ei saa madala naftahinna mõju hinnata eraldi koroonaviiruse poolt tekitatud negatiivsest kogumõjust majandusele.
«Ühest küljest pidurdab naftahinna langus madalamate kütusehindade tõttu inflatsiooni ning toetab ka justkui transpordisektorit, samas kui koroonaviiruse levik vähendab reisimist ning mõjutab transpordisektorit nii häiritud tarneahelate kui ka vähenenud nõudluse kaudu,» märkis ta.
Kuigi tarneahelad on Swedbanki peaökonomisti sõnul häiritud paljudes kohtades üle maailma, on suurim mõju just nendele riikidele, kus need on rohkem Hiinaga seotud. «Eesti koguimpordist on Hiina päritolu kaupade osakaal veidi üle 7 protsendi ning ligi kaks kolmandikku Hiina impordist kasutatakse tootmissisenditena. Samas, koguimpordist on Hiinast toodud tootmissisendite osakaal vaid 4 protsenti,» lisas Mertsina.
Samuti on madalamatel naftahindadel tema hinnangul negatiivne mõju põlevkiviõlitoodete tootmisele. «Põlevkiviõlitooted on ligikaudu kümnendik Eestis toodetud kaupade ekspordist, mistõttu on nende mõju koguekspordile ja majandusele tervikuna väga oluline. Samas on põlevkiviõli tootmine koondunud vähestesse ettevõttetesse,» ütles peaökonomist.
Fossiilsete kütuste madalad naftahinnad võivad Mertsina sõnul halvendada maailmas kliimaeesmärkide saavutamist, kuna nende hind on taastuvenergia kõrval muutunud konkurentsivõimelisemaks. «Samas, pikaajalises vaates on veel raske hinnata praeguste madalate naftahindade mõju,» lisas ta.
«Kuna Saudi Araabia ja Venemaa on alustanud sõda naftaturul, plaanides halvenenud nõudluse juures oma turgu kaitsta ja tootmist suurendada, siis lükkab see naftahindasid allapoole või hoiab madalal seniks, kuini OPECi ja Venemaa vahel on naftatootmise vähendamiseks kompromiss leitud,» ütles Mertsina.
Samas sõltuvad naftahinnad Swedbanki peaökonomisti sõnul sellest, millal saadakse koroonaviiruse levik kontrolli alla ja paraneb väljavaade nafta nõudluse paranemise kohta.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)