Tarbijatel põhjust rõõmustada: kütus tõotab langeda 1,2 eurole

Tankla. Foto: Remo Tõnismäe

Circle K mootorikütuste müügidirektori Raimo Vahtriku sõnul on naftahindade kukkumine kütusetarbijale kindlasti meeldiv uudis, ent hinnamuutuse prognoosimiseks on tema hinnangul veel vara. Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul võib maailmaturgude langus tuua Eesti tanklatesse ligikaudu 1,2-eurosed kütusehinnad.

«Naftahinna järsk langus on vaieldamatult kütusetarbijale meeldiv uudis. Kuna valdavalt ostetakse Eestisse sisse mootorikütuseid mingi perioodi keskmise hinnaga, siis ühepäevane muutus on veel liiga lühike periood hinnamuutuse prognoosimiseks ning arvestama peab ka seda, et teenindusjaamades on olemas ka teatav varu,» ütles Vahtrik BNSile.

Ta rääkis, et läinud reedel langetas Circle K lähtuvalt maailmaturu hindade langusest jaehindu esmalt 3,5 sendi võrra ning sama päeva pärastlõunal veel lisaks 4,5 sendi võrra. Niisiis kujunes 95-oktaanise bensiini liirihinnaks 1,299 eurot ja diislikütuse liitrihinnaks 1,279 eurot.

Vahtriku sõnul on oluline, et Eestis moodustavad kütuseliitri hinnast riiklikud maksud kuni 60 protsenti. Samas nentis ta, et nafta ja naftatoodete hinnalanguse jõudmisel sisseostuhindadesse jätkab Circle K ka jaehindade alandamist.

Hinnad võivad langeda 1,2 euro tasemele

Olerexi turundusspetsialisti Birgit Lõhmuse sõnul võivad naftahindade järsu alanemise tõttu Eesti tanklate kütusehinnad langeda isegi alla 1,2 euro.

Lõhmus ütles BNS-ile, et kui hinnalangus jätkub või jääb samaks, on ka Eesti tanklates oodata lähipäevadel hinnalangust. «Hinnad võivad langeda isegi alla 1,2 euro,» märkis ta.

Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on kütuse maailmaturuhinnad praegu tasemel, mis võiksid Eesti tanklatesse tuua ligikaudu 1,2-eurose liitrihinnaga bensiini ja diislikütuse.

Vaht rääkis BNSile, et kütuste maailmaturuhinnad tegid esmaspäeval turgude avanedes läbi väga jõulise languse, mille põhjus on reedese OPECi kohtumise ja täiendava naftakärpe kokkuleppe läbikukkumine, ühtlasi on mõju avaldanud koroonaviirus.

«Senine kehtiv OPEC+ naftatootmiskärbe on 1,7 miljonit barrelit päevas, mida OPEC soovis suurendada kuni 3,2 miljoni barrelini päevas. Oma neljapäevasel kohtumisel leppisidki OPECi liikmed kokku täiendavas naftakärpes, kuid see kokkulepe oli tingimuslik. Tingimuseks oli, et OPECi täiendav kärbe jõustub vaid juhul, kui Venemaa selle plaani samuti heaks kiidab. Venemaa otsustas sellega aga mitte liituda,» ütles Vaht.

Ta märkis, et OPEC on koostöös Venemaaga kärpinud naftatootmist alates 2017. aastast, et hoida kütusehindu endale sobival tasemel ehk ligikaudu 70 dollaril barrelist ning sellega saadi edukalt hakkama. «Naftatootmise kärpe hinnaks on olnud valus turuosa kaotus USA kildanaftale, mille tootmismaht saavutas 2020 veebruari lõpus ajaloolise kõrgtaseme 13,1 miljonit barrelit ööpäevas,» lisas Alexela juhatuse liige.

Seejuures märkis ta, et USA naftatootmine oli veel 2011. aastal väiksem kui 6 miljonit barrelit ööpäevas. «Kütusehinnad kukkusid viimati kokku 2014. aastal ning hindadel lasti vabalt langeda. Madalaim tase saavutati 2016. aasta jaanuaris kui Brenti toornafta hind langes 26 dollarile barrelist. Madalate hindade sooviks oli eemaldada turult USA kildanafta,» lisas Vaht.

Põhjus, miks OPEC soovis naftatootmist täiendavalt kärpida, seisneb Vahti sõnul koroonaviiruse levikus, mille tulemusel on üle maailma pandud mitmeid suurlinnu karantiini. See on avaldanud otsest mõju naftatarbimisele – nõudlus nafta järele on langenud ning turul on liiga palju naftat. Vaht lisas, et OPEC soovis olukorda kontrolli all hoida üleliigse nafta eemaldamisega turult.

«Venemaa otsusest tulenevalt oleme täna aga olukorras, kus ka kehtiv naftakärpe kokkulepe lõpeb märtsikuuga ning kütust saab ülepaisutatud turul olema veelgi rohkem, mis on on ühtlasi ka suure kütusehindade languse põhjuseks, millele on omakorda andnud hoogu Saudi Araabia, kes kuulutas kütusehindadele sõja,» nentis ta.

Pärast nelja-aastast naftakärpe perioodi jõuti Vahti sõnul möödunud nädala reedel olukorda, kus Venemaa ei soovinud OPECi naftakärpe plaaniga edasi minna, mistõttu OPECi kohtumist on nimetatud koguni katastroofiks. «Saudi Araabia ei suutnud selle mõru pilliga leppida ning kuulutas kütusehindadele sõja, mille eesmärgiks on kutsuda Venemaa taas naftakärpe laua taha,» ütles ta.

Praegu on Vahti sõnul väga keeruline hinnata, kuhu kütusehindadel lastakse langeda. «Eks turgude avanedes olid esimesed emotsioonid suuremad ning hetkeks on 30-protsendisest kütusehindade langusest järel 20 protsenti. Hetkel on maailmaturuhinnad tasemel, mis võiksid Eesti tanklatesse tuua bensiini ja diislikütuse hinnad umbes 1,2 eurot liitrist,» märkis ta.

Samas nentis ta, et kui 2016. aasta kevadel langesid kütusehinnad Eestis 1 euro piirist allapoole, siis vahepeal on Eestis toimunud jõuline kütuseaktsiiside tõus ning hinnalisa on toonud ka biokütusekohustus. «Nii on näiteks bensiini ja diislikütuse aktsiis tõstnud kütusehindu vastavalt 17 ja 12 sendi võrra liitrist koos käibemaksuga ning biokütuse mõju on täna bensiinil umbes 5 senti liitrist ja diislikütusel 6 senti liitrist,» ütles ta.

Aktsiisitõusu ja biokütuse summaarseks mõjuks on Vahti sõnul seega bensiinil 22 senti liitrist ja diislikütusel 18 senti liitrist. Seega isegi kui maailmaturuhinnad langevad 2016. aasta alguse tasemetele, siis alla 1-eurost hinda me tema hinnangul enam ei näe.

«Kuna Alexela fookus on gaasiliste kütuste tanklataristu arendamine, siis selliste sündmuste valguses on hea tuua näiteid ka maagaasi maailmaturuhinnast, mis püsib oluliselt stabiilsem võrreldes bensiini ja diislikütusega. Erinevalt bensiini ja diislikütuse tarbijatest on surugaasi ehk CNG tarbijad nautinud alates CNG-turu loomisest palju väiksemaid kulutusi kütusele,» ütles Alexela juhatuse liige.

Naftahinnad kukkusid esmaspäeval pea kolmandiku võrra, mis on suurim langus alates 1991. aasta Lahesõja lõpust. West Texas Intermediate kukkus umbes 30 protsenti ja Põhjamere Brenti barrelihind 26 protsenti. Langus tuli pärast Saudi Araabia ootamatut otsust hindu langetada, kui naftakartelli OPEC ja selle välispartnerite liit lagunes.