«Paljud ettevõtjad sõidavad majanduskasvu pärituules»

Ranno Tingas. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

EY Eesti juhi Ranno Tingase sõnul soosib majanduskeskkond küll paljusid ettevõtjaid, kuid kõige suuremate edulugude taga on riskijulgus ja optimistlik tulevikuvaade. «Kirg edu saavutada on möödapääsmatu ning seda on tänases Eesti ettevõtluses rohkelt,» ütles Tingas.

Suhtlete igapäevaselt ettevõtjatega. Mis on viimase aasta jooksul muutunud? Mis on teisiti?

Väga paljud ettevõtjad sõidavad majanduskasvu pärituules ning neil läheb hästi. Eesti ettevõtjad vaatavad julgelt globaalset turgu ning laiendavad oma äri nii geograafiliselt kui ka tooteid ja teenuseid. Kui Eesti ettevõtetel läheb hästi, on sellel positiivne mõju meie majandusele ning inimeste elatustasemele. Kõrgelt lennates ei tohi muidugi unustada riske – globaalsed probleemid võivad meie väikesele avatud majandusele kiiresti saatuslikuks saada.

Muutuvad ärimudelid ja digitaliseerimine võivad jalad alt lüüa nendelt ettevõtjatelt, kes ei suuda kiirenevate muutustega kaasa minna. Hetkel on ettevõtjal võimalik palju võita, kuid ka minna taandarengu teed. Ettevõtlus on positiivse emotsiooniga tegevusvaldkond, kus riske tuleb hallata, kuid neid tuleb ka võtta – kõige suuremate edulugude taga on riskijulgus ja optimistlik tulevikuvaade. Kirg edu saavutada on möödapääsmatu ning seda on tänases Eesti ettevõtluses rohkelt.

Ettevõtluskonkursil valitakse eelkõige ettevõtjat, inimest. Millised inimesed reeglina läbi löövad? Kas neid ühendab miski?

Ettevõtjaid ühendab riskijulgus ehk nad näevad võimalust seal, kus teised ei näe. Nad on pidurdamatud, sest takistuste tekkimisel ei anna nad alla, vaid pigem saavad energiat juurde. Kui ühtemoodi ei saa, siis ilmselt näevad nad vähemalt kümmet erinevat võimalust, kuidas saab, ja saabki!

Edukas ettevõtja on lootusrikas. Ärivaldkondade mõttes on ühisosa leida keerulisem, sest igas valdkonnas on võimalik teha maailma parimat toodet. Selle konkursi kontekstis ei vaadata üksnes edunumbreid, vaid ka ettevõtlikkust, ärieetikat ning ühiskonda tagasiandmist.

Viimastel aastatel on osutunud aasta ettevõtjateks eelkõige innovaatorid. Kas niinimetatud vanakooli äridega enam läbi ei löö?

Maailm muutub ja areneb iga päev. Vanade töömeetodite juurde jäädes muutustega kaasas käia ei suuda, lisaks pole Eesti hinnaeelis enam argument, nagu majandusuudiste põhjal võime järeldada. Seega puudutab toodete, tehnoloogiate ja ärimudelite järjepideva uuendamise vajadus kõiki. Edukaks võivad osutuda ka traditsioonilises äris tegutsejad – näiteks EY Eesti Aasta Ettevõtja 2019 Tõnis Kaasik, kelle üks ettevõte Ecometal töötleb ümber jäätmeid, on väga kaugel äpimajandusest, kuid on siiski oma valdkonnas edukas tegija terves meie regioonis. Kvaliteetselt ja innukalt, avatud mõttega oma valdkonnas tegutsedes saab olla silmapaistev ettevõtja igal ajal.

Kõrvalt vaadates näib, et Eesti ettevõtjatel on väga raske omaloodud ettevõtetest lahti lasta ning uued inimesed tüürile lubada. Mis mõjud sellel on?

Kui jätame kõrvale sariettevõtjad ja startupid, siis pikema ajalooga ettevõtjal on tõesti keeruline välja astuda ärist, mis on olnud aastakümneid tema elu osa. Julgen arvata, et see ei ole ainult Eestis nii. Siiski on õigel hetkel kõrvaleastumine oluline, et äri saaks edasi areneda ja kasvada uute ideede valguses. Siis ongi oluline küsimus, kas hakata otsima ostjat või alustada äri üleandmisega järgmisele põlvkonnale.

Samas on Eesti ettevõtete areng orgaaniline ning kui tekib reaalne muutusevajadus, siis vajadus kutsub selle muutuse ka esile. Kunstlikult ei ole vaja kellelgi kõrvale astuda, selleks peab olema põhjus. Ainsaks põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et äkki oled liiga kauaks jäänud. Pole sugugi kindel, et uus luud paremini pühib kui vana.

Kas Eestis on toimumas põlvkonnavahetus? Mis sellega kaasneb?

Toimub loomulikult, kuid oluliselt läbi mõeldumal tasemel kui kümmekond aastat tagasi. Siiski paljud n-ö võitjate põlvkonnast on jätkuvalt äris väga aktiivsed ega mõtle veel sellistes kategooriates. Jätkuvalt on ka neid, kes saavad oma äride müügiks nii hea pakkumise, et sellest on raske või ebamõistlik keelduda. Ettevõtete väärtused on siiski kõige suuremad buumi ajal ning müüa ei saa alati siis, kui sa tahad, vaid tuleb müüa siis, kui on hea hinnaga ostja. Selliseid olukordi ei ole liiga palju.

Lisaks põlvkonnavahetusele on teemana üleval veel selline nähtus või mõiste nagu perefirma. Kuidas nad eristuvad teistest?

Eestis on pereettevõtlus arusaadavatel põhjustel pigem lapsekingades, kuid siiski on neid ettevõtjaid, kes vaatavad oma äri visiooniga, mida võib mõõta kümnetes või sadades aastates. Oluline on järgmise põlvkonna järkjärguline kaasamine ning õige ajastus. Kui seda tehakse liiga hilja, siis võib igal lapsel olla oma elutee, ning liiga varases etapis võib jääda saamata väärtuslik kogemus väljaspool pereettevõtet.

Meil on palju õppida teistelt pikema ettevõtlusajalooga riikidelt, kuid EY-s oleme saanud abiks olla ka Eesti ettevõtjatele perekonna harta koostamisel ja varade üleandmisel. Tugev ja traditsioone järgiv pereettevõtlus on küpse ettevõtluskeskkonna ja majanduse tunnus ja tugevus.

Igal aastal valite ka elutööpreemia laureaadi. Mida on tänapäeva ettevõtjatel neilt õppida?

Ettevõtja elutööpreemia on tunnustuseks ettevõtlusmaratoni tulemuste eest. Preemia laureaate iseloomustab see, et nad on hästi ja edukalt tegutsenud ettevõtluses ning neilt on võimalik õppida püsivust ja fookuse hoidmise väärtustamist. Loomulikult on igaüks selles väärikas nimekirjas väga eriline ja erinev, kuid vaieldamatult on neil kõigil oluline koht Eesti ettevõtlusmaastikul.

Nii mõnigi elutööpreemia laureaat tegutseb jätkuvalt ettevõtjana ja see ei panegi imestama – ettevõtlikkus on osa nende DNA-st sõltumata stardipositsioonist, geograafilisest piirkonnast või ärivaldkonnast. Paljud neist on oma kogukonna patrioodid ja hoolitsevad seeläbi piirkondade eest, kuhu riigi huvi alati piisavalt ei jõua. Püsivus, töökus, järjepidevus, soov saavutada, tahe näha tulemusi – kui tuua välja mõned olulised märksõnad, mis elutööpreemia laureaate ühendavad.