:format(webp)/nginx/o/2019/03/07/11847971t1haff7.png)
Kuigi Tallinna lennujaama läbis veebruaris rohkem reisijaid kui aasta varem, võis kuu lõpus täheldada esimesi koroonaviiruse mõjusid, märkis lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe. Siiski usub ta, et tegu on ajutise langusega ning viiruse mõju ei ole pikaajaline.
Veebruaris läbis Tallinna Lennujaama 211 698 reisijat, mida oli 8 protsenti rohkem kui eelmise aasta veebruaris.
«Kuigi tervikuna oli kuu tulemus väga positiivne, võis veebruari lõpus täheldada esimesi koroonaviiruse mõjusid. Samas puudutas see vaid Milano ja Frankfurdi reisijate arvu mõõdukat langust,» märkis Pärgmäe. Siiski usub ta, et tegemist on ajutise langusega ning viiruse mõju ei saa olema pikaajaline. «Usun, et suvekuudel näeme taas inimesi julgelt ja muretult reisimas,» lisas ta.
«On suur rõõm näha, et tartlased ja Tartu külalised kasutavad üha rohkem mugavat otselennu võimalust,» tõdes Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ning lisas, et see annab lootust ka lendude arvu suurendamisele tulevikus. Lisaks sellele mõjus reisijate arvu kasvule muu hulgas positiivselt ka liigaasta efekt.
Tartu Lennujaama läbis möödunud kuul 2499 reisijat, mida on aastatagusega võrreldes 29,4 protsenti rohkem.
Veebruaris oli võimalik lennata 28 otsesihtkohta, eelmisel aastal samal ajal oli sihtkohtade arv 26.
Suurima reisijamahuga on peamised sõlmjaamad: Helsingi, Stockholm, Riia, Frankfurt ja Varssavi, mida kasutavad reisijatest ligi pooled. Kõige tihedam lennuühendus on Tallinnast Stockholmi, kuhu väljus kuni kaheksa lendu päevas, ja Helsingisse, kuhu väljus kuni seitse lendu päevas.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)