PUUST JA PUNASEKS ⟩ Mida kindlustused koroonapuhangu puhul hüvitavad?

Laevatöötajad karantiinis oleval laeval Foto: David Abel Facebook

Kindlustusfirmade teabe kohaselt ei hüvitata reeglina reisi tühistamist viiruse tõttu, ent kui lennufirmad tühistavad reise, siis on lootus piletiraha tagasi saada. Välisriigis haigestumise korral katavad kindlustused aga kõik kulud, kui just reis ei ole teadlikult ette võetud epideemia piirkonda.

Reisi- ja tervisekindlustusi pakkuvatele ettevõtetele tuleb hulganisti küsimusi reisiplaanide tühistamise ning edasilükkamise kohta seoses leviva koroonaviirusega.

Reeglina ei hüvitata reisi tühistamist viiruse tõtt. Salva Kindlustuse reisikindlustuse osakonna juhataja Epp Ulfsak selgitas, et kui reisija otsustab oma sõidu ise viiruse kartuses ära jätta, ei kuulu see kindlustusjuhtumi alla. Ehk kui lennukid lendavad ja reisile saab minna, siis reisitõrget pole ja hüvitist ei maksta. «Kui aga lennu jätab ära lennu- või muu transpordifirma, siis üldreeglina tagastavad lennufirmad kasutamata jäänud piletite maksumuse, loodetavasti tulevad ka hotellid oma klientidele vastu ja suudavad antud olukorda arvestades teha kasvõi osalised tagasimaksed,» lisas Ulfsak.

Ka Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks ütles, et epideemia või pandeemia on üldjuhul reisikindlustuse välistus. Laks lisas, et kindlustustingimuste üldiste välistuste all on ka ametivõimude tegevus. «Seega, kui reisitõrge tekib otseselt ametivõimude poolt rakendatud piirangutega, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kui reisikava muutus on seotud kolmanda osapoole otsusega, näiteks lennufirma tühistab lennud sihtriiki, siis tuleks esmalt pöörduda kulude hüvitamise nõudega lennufirma poole. Kui on kulusid, mida lennufirma ei hüvita, tasub meie reisikindlustuse omanikel esitada siiski kahjuavaldus,» ütles ta.

Küll aga katavad kindlustused tervisekindlustuse alusel igasuguse viirushaigestumisega seotud ravikulud. «Taoline haigestumine on alati ootamatu ning seda loeme kindlustusjuhtumiks. Ka koroonaviiruse näol on tegemist viirushaigestumisega, mis levib küll kiiresti, kuid sümptomid on suhteliselt sarnased igale viirushaigusele,» lisas Ulfsak

Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud vaid selle hetkeni, mil antud piirkonnas on kuulutatud välja epideemia. ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts ütles, et kui haigestunu tuleb ravi jätkamiseks Eestisse tagasi, siis hüvitatakse ka tagasisõidukulu.

Samuti korvab ERGO Lepvaltsi sõnul ka koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud reisitõrke puhul tagasipöördumiskulud. «Aluseks võtame siin välisministeeriumi soovitused – kui välisministeeriumi poolt soovitatakse haiguspuhangu piirkonnast lahkuda, siis sellega kaasnevad kulud me hüvitame,» ütles Lepvalts.

Samas toonitavad kindlustused, et kui inimene otsustab siiski epideemia piirkonda reisida ning ta haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole sellega seotud ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest seda loetakse enese teadlikuks ohtu asetamiseks. Lepvalts lisas, et seega tuleb Hiina, Põhja-Itaalia Lombardia ja Veneto piirkondadesse reisides arvestada, et haigestumine koroonaviirusesse ja nakkushaiguse puhangust tulenevad reisitõrked ei kuulu hüvitamisele.

Salva reisikindlustuse juht lisas, et kui piirkondades kuulutatakse välja karantiin, kaetakse lisakulutused hotellile kuni karantiini lõpuni ning ka uute piletite maksumus juhul, kui karantiini tõttu lähevad planeeritud piletid kaotsi. «Esialgsed kulutused peaksid katma kliendid ise ning säilitama kõik tasumist tõendavad dokumendid ja arved, siis saame need hiljem hüvitada,» rääkis Ulfsak.

Swedbanki reisikindlustuse juht toonitas ka, et Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa majanduspiirkonnas viibimise ajal. Ravikindlustuskaart kehtib ainult haigekassas kindlustatud inimestel, ning kindlustatud inimesed saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal.

«Euroopasse reisides on hea omada Euroopa ravikindlustuskaarti, kuid kindlasti ei asenda see reisikindlustust, kuna ei kata kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb ise tasuda omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hindades. Kuna riikide tervishoiusüsteemid on erinevad, ei pruugi kodumaal tasuta osutatavad teenused olla tasuta mõnes muus riigis. Mitmes Euroopa riigis on levinud erahaiglad, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti. Kui juhtub õnnetus, on teinekord kiire arstiabi lähimas haiglas elulise tähtsusega,» ütles Laks.