/nginx/o/2012/01/04/901060t1h7369.jpg)
Hiina kinnisvaramulli lõhkemine võib aga SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnutsi valusalt lõppeda ka kohalikule Tõnu Tavalisele, kuna tähendaks kasinamaid sissetulekuid ka Eestis.
Miks peaks Tõnu Tavaline Hiina kinnisvaramullile mõtlema?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina on praegu globaalne kasvumootor, samas tuleb aga ka sealt, vähemalt kinnisvara rindelt, hoiatavaid sõnumeid. Ometi plaanib riik ehitada järgmise 20 aasta jooksul 20 uut linna aastas.
Samas on riigis juba pea 64 miljonit tühja korterit, nagu kinnitab The Forensic Asia analüütik Gillem Tulloch. Loomulikult on suurriigis ka inimesi, kes neis elada tahaksid, aga nad ei saa seda endale lihtsalt lubada.
«Mulle näib, et mingid protsessid on selgelt juba alanud, sest hinnad on juba mõnda aega languses ning n-ö buumi tipus eluaseme soetanud inimesed on juba kinnisvarafirmade uste taga mööbeldamas käinud, et miks analoogset pinda täna odavamalt müüakse kui näiteks aasta või pool tagasi,» märkis Koppel.
Foreignaffairs.com hinnangul lõhkes Hiina kinnisvaramull aga juba eelmise aasta lõpus, kui Šanghai kinnisvaraarendajad langetasid uute luksuslike korterite hindu kolmandiku võrra.
Ühest küljest valitsus küll tahtis, et kinnisvarahinnad lõpetaksid sööstu kõrgustesse, kuid iga hinnalangus on kellelegi valus ning sellest saab ilmselt tänavu tõsiseim väljakutse Hiina majandusele.
Seda, et eelolev aasta ei tule roosiline, on märkinud ka Hiina peaminister Wen Jiabao, kes hoiatas ärimeestele peetud uue aasta kõnes, et aasta algus tuleb raske. Peking pelgab järsku majanduslangust, kuid samal ajal tahab ta taltsutada inflatsiooni.
«Kui kohalikku Tõnu Tavalist vaadata, siis peab aru saama sellest, mis on tema jaoks oluline - see, et õlu oleks külm, Reporter algaks õigel ajal ja töökoht oleks alles.»
«Kui nüüd Tõnu Tavaline töötab eksportivas ettevõttes, mis toodab, ütleme mingeid vidinaid, mis keeratakse kuskil Skandinaavias või Saksamaal mingite suuremate vidinate külge ja eksporditakse Aasiasse ning kui nüüd Aasias ühtäkki neid suuremaid saksa vidinaid enam (senises mahus) ei taheta, võib Tõnu Tavalisel ees seista palga langetamine või töökoha kaotus,» märkis Koppel.
Hiina on teatavasti praegu üldiselt globaalne kasvumootor. Arenenud maailm kannatab rahvastiku vananemise ning hiiglasliku võlakoorma all ning Aasia-suund on Koppeli sõnul ainuke, mille puhul saab rääkida eeldustest lõppnõudluse kasvuks.
«Samas kinnisvaratemaatika võib Hiinas n-ö raske maandumise esile kutsuda küll,» tõdes ta.
Kinnisvarainvesteeringud moodustavad umbes neljandiku põhivarainvesteeringutest ning maa müük on kohalike omavalitsuste jaoks oluline tuluallikas ning kui selles valdkonnas probleemid kuhjuvad ning riskid realiseeruvad, võib juhtuda, et sel aastal enam globaalsest majanduskasvust rääkida ei saa.
Pikemas perspektiivis räägib Aasia kasuks aga noor ja oma teed keskklassi suunas suhteliselt madalalt alustav rahvastik ja tehnokraatlik majanduspoliitika. Loomulikult tähendab see Koppeli sõnul ka seda, et kinnisvaraturul on kaugemaid horisonte vaadeldes selgelt potentsiaali. Samas ei tähenda pika perspektiivi hea potentsiaal, et tagasilööke ei tuleks ning nende käigus keegi väga haiget ei saaks seda ka globaalses mõõtmes.
«Euroopa jaoks on ainus positiivne asi hetkel see, et suurem osa elanikkonnast elab siiani härdas teadmises, et nende elustandard paraneb ilmselt «pärast teatud ajutise iseloomuga raskuste» ületamist edasi. See ongi positiivne, et reaalsust ei aduta ning seetõttu veel naeratada suudetakse,» tõdes ta.